Alkohol voolab ja rusikad välguvad. Jõulurahu peredes on naiivne unistus

Uuringud näitavad, et selline hoiak, et vägivald on ainult peresisene asi, on kümne aastaga märgatavalt vähenenud. Kui midagi muret tekitavat kuuled või näed, tuleb sellest politseile teada anda. Illustratsioon: Postimees

Sadades Eestimaa peredes ei teata, millised on vägivallavabad pühad ja juba aastaid peavad politsei ja tugiliinide töötajad arvestama sellega, et jõuludel ja aastavahetusel on neil käed-jalad tööd täis.

«Vägivallatsejad suhtes ei muutu,» teab kogemusnõustaja Merli Kaunissaar, kes elas ise aastaid tagasi läbi räige füüsilise ja vaimse vägivalla. Nüüd on tal samasuguses olukorras olevatele ohvritele tugigrupp.

Kolm aastat tagasi, esimesel jõulupühal kirjutas Kaunissaarele naine, kellele ta oli toeks olnud juba poolteist aastat. «Ma ei saa mitte midagi aru. Šokk. Ta jõi liiga palju, hakkas norima, ma kaitsesin end, et miks ta minuga nii räägib. Tahtis täis peaga sõitma minna, järgnesin talle ja ta tõmbas mu näpud auto ukse vahele ning pani uksed lukku. Ütles, et ma olen l**s ja h**r ja mind tuleks ära tappa,» kirjutas ohver, saatis oma muljunud sõrmedest pildi ning arutles, et kõik oli ju kaua aega hästi olnud.