Viru vangla kõrge ametnik ilmus 2009. aasta 30. oktoobril relvastatud üksuse treeninglaagrisse ilmselgelt ebakaines olekus. Vangla direktor karistas teda distsiplinaarkorras kolmeks kuuks ametipalga vähendamisega 30 protsendi võrra.
Tööl joobes viibimine annab seni õiguse purjutajale
21. aprill 2012, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametnik ei jäänud rahule ja kaebas Tartu halduskohtusse, kuna tema hinnangul tuvastati alkoholijoove mittekohase vahendiga ja joobe tuvastamise toiminguid teostas pädevust mitteomav isik. Mullu oktoobris langetas riigikohtu halduskolleegium otsuse väidetava purjutaja kasuks, kuna tõesti – joobe määranud alkomeeter ei olnud taadeldud ja seetõttu ei saanud võimalikku joovet kohtus enam tõestada.
Värskem näide pärineb eelmise aasta lõpust, mil logistikafirma Logistika Pluss OÜ töötaja jäi hommikul joobega vahele. Ta tunnistas seletuskirjas, et «vaatasime pubis jalgpalli ja võtsime väheke alkoholi, ju siis ei läinud kõik organismist välja ja hommikul näitas promille».
Oma ladudes miljonite eurode väärtuses elektroonikat hoidev logistikafirma ei saa enesele seesuguseid rikkumisi lubada. Ööd ja päevad mitmes vahetuses hiiglaslike üheksa meetri kõrguste laoriiulite vahel ringi vuravate elektritõstukite roolis peavad olema puhanud ja kained töötajad.
See on kirjas töölepingus, see on kirjas tööeeskirjas. Et oma töötajates kindel olla, teeb Logistika Pluss nendele aeg-ajalt pistelisi alkoteste, tellides selleks teenust turvafirmalt, kes võtab proovid taadeldud aparaatidega.
Tööandja vallandas alkomeetrisse 0,3-promillise näidu puhunud töötaja, viidates töölepingu seaduse paragrahvile 88, mis puudutab tööandja usalduse kaotust, ja firmasiseste töökirjareeglite raskele rikkumisele.
Logistika Plussi peadirektori Toomas Orutari imestus oli suur, kui ta seisis peagi silmitsi tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega, mis tunnistas, et töötajat vallandades eksiti ja tuleb maksta hüvitist.
«Otsus, millega sisuliselt õigustatakse alkoholijoobes töötamist, oli šokeeriv,» ütles ta. «Minu arvates loodi selle otsusega pretsedent, kus töötajatel ongi õigus alkoholijoobes tööle tulla ja töötada.»
Arst peab kinnitama
Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon ei tuvastanud mõjuvat põhjust töötajaga töölepingu ülesütlemiseks, kuna sotsiaalministri 30. aprilli 2010 määrus «Isikul esineda võivate alkoholijoobele, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobele viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid» ütleb, et joobele viitavateks tunnusteks on isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne, aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuse seisund ning mälu-, koordinatsiooni- ja käitumishäired. Nimetatud määrus on aga kehtestatud politsei ja piirivalveseaduse alusel ega ole kohaldatav töösuhetes.
Töövaidluskomisjoni seisukoht tulenebki loo alguses lahti seletatud riigikohtu halduskolleegiumi otsusest, milles leiti, et sotsiaalministri eelnimetatud määruses märgitud joobele viitavate tunnuste alusel ei ole õige tuvastada avalikus teenistuses töötava isiku joobeseisundit. Joovet ei defineeri avaliku teenistuse seadus, samuti mitte töölepingu seadus. Üldse on kehtivate seaduste järgi võimalik joovet kohtukõlblikult kindlaks teha vaid arsti abiga.
«Kui töötaja on silmanähtavate alkoholitarvitamise tunnustega, haiseb alkoholi järele ning tema käitumine ja käimine ei ole loomulik kainele inimesele, siis ei peaks määratlemisega ju mingeid probleeme olema,» imestas Logistika Plussi peadirektor Orutar.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Ebe Sarapuu tunnistas, et probleem on olemas, ja seda just eriteenistuste valguses.
«Teema on problemaatiline, sest avaliku teenistuse seaduses puudub joobnud oleku määratlus ning selle tuvastamise kord. Joobe tuvastamiseks on võimalik kasutada haldusmenetluse seaduses sätestatud tõendiliike, kuid need ei pruugi alati olla piisavad,» tunnistas ta. «Selgema regulatsiooni järele tunnevad vajadust just eriteenistused, kuna seal on vaja olla valmis kiireks reageerimiseks, sunnivahendite kasutamiseks.»
Ettevõte kaebas edasi
Logistika Pluss kaebas töövaidluskomisjoni otsuse hiljuti Harju maakohtusse.
«Tegemist on siiski suure ühiskondliku, mitte meie firma probleemiga. Kuna riik sisuliselt soosib tööl alkoholijoobes viibimist, loodan ma kohtu õiglast arutelu ja otsust,» põhjendas Orutar.
«Soovin selget diskussiooni riigiga, et sellised puudujäägid seadustes – kui need on – saaks likvideeritud. Parem on siiski ennetada ühiskondlikke probleeme kui võidelda negatiivsete tagajärgedega, sest me kõik soovime, et teedel sõidaks kained bussijuhid ja sadade ettevõtete veoautosohvrid,» lisas ta.
Ülesütlemine
• Töölepingu seaduse paragrahv 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
Allikas: töölepingu seaduse paragrahv 88 lg 1 p 5