Kas meie aju petab meid?

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sarjas «Ajutest» uurivad teadlased nupukate eksperimentide abil, mil määral me võime oma aju usaldada.
Sarjas «Ajutest» uurivad teadlased nupukate eksperimentide abil, mil määral me võime oma aju usaldada. Foto: ERR

Vaadake kindlasti sarja «Ajutest». Neile, kes on läbi lugenud mõne korraliku psühholoogiaõpiku, tulevad paljud asjad tuttavad ette, aga see pigem suurendab vaatamise mõnu. Imestada saavad kõik! Sarja kolm osa näitavad inimvõimete piire – oleme ekslikud.

Nii meie taju, tähelepanu kui ka mälu petavad meid uskumatult sageli. Mustkunstnikud ja taskuvargad on edukad tänu sellele, et juhivad me tähelepanu huvitavale, ent ebaolulisele ja üksiti kõrvale sellelt, kuidas nad oma trikke tegelikult teevad.

Illusioonid näitavad, et see, mida me tajume, ei ole sugugi alati füüsikalise maailma adekvaatne pilt. Juba ajju talletunud mälujälgi on võimalik muuta nii, et me pole ise muutustest sugugi teadlikud – eksitavate detailidega, mille me siis oma mälestustele külge poogime ja hakkame uskuma, et nii oligi.

Saates manipuleerib kuriteo tunnistajatega maailmakuulus mälu-uurija Elizabeth Loftus. Tema ja teiste mäluteadlaste avastused on aidanud kohtunikele selgeks teha, et inimeste ütlused pole alati usaldusväärsed, isegi kui nad sugugi valetada ei taha ja ise oma sõnadesse usuvad.

Tänu sellele on teenimata karistusest päästetud süütuid inimesi, aga loodud ka ütluste kogumise viisid, millega püütakse minimeerida mälu moonutamise võimalusi. Üldjoontes on iva selles, et küsitlemisel või näiteks paludes tunnistajal kurjategija teiste inimeste seast ära tunda, ei tohi anda mingeid suunavaid vihjeid.

Kuna suur(em) osa inimestest kaldub olema üpris kindel oma võimetes – tegelikult oma võimeid üle hindama – on äratus omal kohal. Tähelepanu osas nägime meest, kes uskus, et ta suudab väga hästi mitmeid erinevat tüüpi ülesandeid korraga täita. Objektiivsed mõõtmised näitasid, et see pole nii. Aju petab meid? Jah.

Suurde masendusse ei tasu seepärast siiski langeda. Tavaliselt kogeme ju maailma sellise kvaliteediga, mis on üldjoontes piisav meie tavaliste ülesannete täitmiseks. Küsimus on selles, kas tasub võtta tavaks telefoniga keerukate ja emotsionaalsete asjade ajamist samal ajal, kui olete autoroolis – saates nähtu järgi küll ei tasu.

Pealegi aitavad tihtipeale just aju eksimused teadlastel välja selgitada, kuidas see eluslooduse ime üldse toimib – vihjeid sellele näete ka saadetes.

Omaette kiitust väärib, et toimetaja Aivi Parijõgi küsitleb iga osa sissejuhatuseks ühte Eesti teadlast. Mälu filmi juhatas sisse akadeemik Toomas Asser. Taju osa eel, mida näidatakse järgmisel teisipäeval, räägib neuroloog Janika Kõrv. Esimese osa sissejuhatust ma kahjuks ei näinud.

Niisugustest intervjuudest on vaatajale kasu ning ma väga loodan, et ETV jätkab nende tegemist nii populaarteaduslike kui ka teiste dokumentaalfilmide ees. Mõnikord võib pilt tõesti öelda enam kui tuhat sõna, ent palju tavalisem on, et sõnade abita ei suuda me mõista, mis konteksti pilt üldse asetub. Pealegi saime ju saadetest teada, et me ei pruugi pildil kõike tähele panna, et ka see, mida oleme märganud, ei jää meelde ning juba salvestunud mälupildid võivad muutuda.

Omakasupüüdlik soov on, et vähemalt osa inimestest, kellega kokku puutun, on neid saateid näinud ning hakanud uskuma võimalust, et neile raudkindlana tunduvad mälestused võivad ekslikud olla. Oleks lihtsam ja mõnusam elada.

National Geographic «Ajutest»
ETV 2s teisipäeviti kell 21.30,
kordus ETVs laupäeval kell 16.25
Vaadake ka sarja kodulehte (http://natgeotv.com.au/tv/test-your-brain/). Sealt on võimalik videoklippe üle vaadata, teha läbi mõned mängulised katsed ning tahtmise korral lugeda lisaks ingliskeelseid temaatilisi artikleid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles