Toots: valimisea langetamine muudab valijaskonda vähe

Anu Toots

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Valimisea langetamine 16 eluaastale ei lööks valimistulemusi uppi, sest reaalselt jääb sellesse vanusegruppi vaid alla kolme protsendi valijaskonnast, ütles Tallinna Ülikooli professor Anu Toots täna riigikogus toimunud põhiseaduskomisjoni avalikul istungil.

«Räägime umbes 26 000 inimesest vanuses 16-17, kelle puhul eeldame, et peaaegu kõik on kodanikud ja saavad sel juhul valimisõiguse. Isegi kui nad läheks kõik valima, moodustaks see alla 3 protsendi valimisealisest kodanikkonnast,» sõnas Toots valimisea langetamise teemalisel arutelul. «Nii et see sektor hääli on väga väike.»

«Valijaskonna kasv oleks üpris väike ja loota, et nad suudaksid saavutada oma mandaadi, on utoopiline,» kommenteeris Toots.

Ta tõi välja, et teise olulise vanusegrupiga - 65 aastat ja vanemad ehk pensionärid – on noortel vahe peaaegu kümnekordne, nimelt moodustavad pensionärid üle viiendiku ehk 21 protsenti valijaskonnast.

Toots selgitas, et kui inimene läheb valima, teeb ta oma valiku põhimõtteliselt maailmavaate alusel – on see vasakpoolsus või parempoolsus, radikaalsem või liberaalsem. Ei saa valida ühe partei perepoliitikat ja teise partei mõnd teist. «Kui te lähete kasti juurde, ei saa valida parteid nende esindatavate noortehuvide järgi, saate ainult täispaketti. Demokraatiamehhanism on a priori üles ehitatud nii, et ta seda ise tasakaalustab,» selgitas ta.

Toots polnud ka nõus hirmudega, et noored ei ole ühiskonnaeluga kursis. Uuringud on küll näidanud, et üle 60 protsendi noortest ei tea näiteks, miks peaks parteide rahastamine olema avalik ega oska selgitada turumajanduse olemust. «Sellele vaatamata on kodanikuharidus Eetsi noorte seas maailma üks paremaid,» kiitis ta.

Kui üldse, nägi professor valimisea langetamises ainult üht riski: «Noori hakatakse liiga aktiivselt parteidesse angažeerima, ilma et nad teavad, mis see täpsemalt on. Nad hakkavad nägema parteid kui oma karjääriplatvormi, mitte kui organisatsiooni, mis teenib ühiskonda,» sõnas Toots, viidates Eesti ja Soome võrdlusandmetele, mis näitavad, et meil kuulub palju rohkem noori parteidesse kui põhjanaabritel.

«See võib vihjata olukorrale, et parteisse astutakse mitte huvist poliitika vastu, vaid teistel motiividel,» ütles Toots, kiirustades selgitama, et see ei pruugi tähendada ainult pahelisi ootusi. «Paljude noorte jaoks on partei noorteühendused nagu teised noorteorganisatsioonid. Võib-olla tekib vastupidine mure – partei muutub meelelahtuslikuks klubiks.»

Tootsi ei hirmutanud ka mõte, et noori hakatakse liigselt poliitreklaamidega mõjutama. «Noored on sündinud reklaamiühiskonda, tarbivad seda rohkem ja julgemalt, agressiivsemaltki kui vanem põlvkond. Seega valimisreklaami probleem ei ole spetsiifiliselt noorte probleem,» leidis Tallinna Ülikooli õppejõud.

«Pigem on küsimus reklaamikultuuris – valimisreklaamid on väga vähe ütlevad ja peaks mõtlema hoopis, mis on valimisreklaami koht valimiskampaanias. Ma ei lubaks valimisreklaame koolimajja, aga noored näevad neid ka linnas ja televisioonis.»

Michal: mitte 2015. aasta valimisteks

Justiitsminister Kristen Michal leidis valimisea langetamist toetades, et kui me soovime, et noored räägiks ühiskonnas rohkem kaasa, tuleb selleks võimalusi luua.

Valimisea langetamine eeldab põhiseaduse muutmist ning Michal kinnitas, et idee algatajate eesmärk pole seda teha 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks. «See, kui nad osaleksid juba järgmistel valimistel, muudaks selle arutelu poliitiliseks,» tõdes minister. «Ja ma kahtlen ka, et see oleks 2015. aasta valimistele suunatud.»

Michali hinnangul oleks valimisea langetamisel mitmeid positiivseid väljundeid – poliitikud peaksid rohkem noortele mõtlema, võiks kaasa tuua noorte huvi poliitika vastu, ka poliitika tegemise viisid muutuksid tema hinnangul avatumaks ja kaasaegsemaks. «Uuem põlvkond nõuab rohkem kaasaegseid lahendusi ja küsivad «miks nii?», selle asemel, et leppida lausega «alati on nii tehtud».»

Ohtudena tõi minister välja selle, et vabadus otsustada toob kaasa kohustuse ja sellega lõpeb noortel varakult lapsepõlv. «Võib ka juhtuda, et mitte midagi ei muutu, noorte huvi jääb madalaks ja noored ei lähe valima - see võib valimisaktiivsuse viia veel madalamaks.» Samas uskus minister, et kui otsus langeb ühiskondliku debati tulemusena, siis sellist passiivust ei teki.

 

Tagasi üles