Venelaste ühiskandidaadiks võib saada Maardu linnapea

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Maardu linnapea Georgi Bõstrov.

FOTO: Marina Puškar

Vene Erakond Eestis (VEE) tegi täna ettepaneku koostada Europa Parlamendi valimisteks ühine vene nimekiri, mille eesotsas oleks Maardu linnapea Georgi Bõstrov.

Konstitutsiooniparteid esindavale Bõstrovile järgneksid VEE liikmeskonna alusel koostatavas nimekirjas Vene Kodanike Liidu esimees Juri Mišin, aktivist Dimitri Klenski ja Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov.

VEE kinnitas, et tema juhid ja liikmed ei pretendeeri nimekirjas liidrikohtadele.

Valdavalt venekeelne Konstitutsioonierakond ja enamjaolt eestikeelne Vasakpartei kiitsid mullu juunis peetud ühinemiskongressil heaks uue poliitilise jõu - Ühinenud Vasakpartei asutamise. Kahe erakonna ühinemise juriidiline vormistamine peaks lõpule jõudma selle aasta aprillis-mais.

Konstitutsioonierakonna esimees ja Ühinenud Vasakpartei kaasesimees Sergei Jürgens ütles BNSile, et Ühinenud Vasakpartei arutab VEE ettepanekut seada Bõstrov ühisnimekirja esinumbriks oma järgmisel istungil.

Bõstrovi kandidaduuri on kiitnud heaks ka rahvusvähemuste esindajate koja esimees Rafik Grigorjan, kes võrdles meest Lätist europarlamenti valitud Tatjana Ždanokiga.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas esmaspäeval Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise, mille eesmärk on anda hääletamisõigus Euroopa Parlamendi valimistel välismaalasele, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.

«Hääletamisõigust omavale välismaalasele laienevad sarnaselt Eesti kodanikust ja Euroopa liidu kodanikust hääletajaga järgmised tingimused: ta on valimispäevaks saanud 18-aastaseks, tema püsiv elukoht peab olema Eestis - see tähendab, et tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ning tema päritoluriigis ei ole temalt hääletamisõigust ära võetud,» ütles fraktsiooni esimees Vilja Savisaar.

Ta lisas, et eelnõus sätestatakse ühtmoodi kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega, et pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel on hääletamisõigus.

«Ma arvan, et väga paljud inimesed Eestimaal on seda eelnõu pikisilmi oodanud,» ütles Savisaar ja avaldas lootust, et seadus võetakse vastu enne 7. juuni eurovalimisi.

Praegune seadus juba annab hääletamisõiguse Eestis elavale Euroopa Liidu kodanikule, kelle aadress on kantud rahvastikuregistrisse.

Samal ajal elab Eestis suur hulk Venemaa kodanikke. Venemaa saatkond on korduvalt teatanud, et Eestis elab üle 100 000 valimisealise Vene kodaniku.

Tagasi üles