Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

ANALÜÜS Kas Ukraina ja Euroopa riigid võivad tuumarelvastuda? (19)

Copy
Ainus kord ajaloos, kui tuumarelva on sõjas kasutatud. 1945. aastal kasutas USA tuumarelvi kahe Jaapani linna - Hiroshima ja Nagasaki vastu. Hilisemad tuumarelvad on aga kordades võimsamad. (AP Photo, File)
Ainus kord ajaloos, kui tuumarelva on sõjas kasutatud. 1945. aastal kasutas USA tuumarelvi kahe Jaapani linna - Hiroshima ja Nagasaki vastu. Hilisemad tuumarelvad on aga kordades võimsamad. (AP Photo, File) Foto: Anonymous

Ehkki Ukraina ja tegelikult kogu lääs on hoolimata Ameerika Ühendriikide viimase aja suunamuutusest nendega jätkuvalt sõbralikud, seisavad nad tegelikult keerulise küsimuse ees – kuidas tasakaalustada vastaspoole ja endise partneri jõuõlga? Üks lahendus võib olla tuumarelvastumine.

Eelmisel nädalal kihas Euroopa, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer teatasid, et vajadusel kaitseb kummagi riigi tuumavihmavari NATO liikmeid. Selle mõistmiseks tuleb arvestada, et mõlemad riigijuhid püüavad praegu poliitilist kapitali koguda ning on selgelt tunda, et Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on omavahel sõbralikus, kuid konkureerivas dünaamikas. See konkurents ei pruugi aga igavesti kesta, sest mõlema liidri poliitiline toetus oma kodumaal on habras – varem või hiljem võib ametisse astuda uus juht, kellel on hoopis teistsugused seisukohad. See on omakorda pannud mitmed NATO riigid mõtlema – kuigi avalikult sellest palju ei räägita –, kas tuleks hakata arendama oma tuumaprogrammi.

Esimene riik, kellelt seda võiks oodata, on loomulikult Ukraina, kes ei kuulu NATO-sse ja keda ründab suurima tuumaarsenaliga agressorriik. Ukrainale oleks selline samm strateegiliselt keeruline, sest mitmed lääneriigid ei kiidaks seda heaks. Paljude lääne suurjõudude vaade on pikem kui ainuüksi praegu käimas olev sõda. Keegi ei taha, et jõupositsioonile oleks lisakonkurentsi, ja ka Ukraina puhul ei saa ilmtingimata pead panti panna, et näiteks järgmise 20-30 aasta jooksul ei muutu see riik ühtäkki venemeelseks. Samuti varitseb oht, et selline tegevus võib Venemaad veelgi agressiivsemaks muuta. Teisalt aga asetaks see Ukraina olukorda, kus ka Venemaa president Vladimir Putin peab tõsiselt arvestama tuumaheidutuse väljavaatega.

Tagasi üles