Veterinaar- ja toiduameti eksjuhi süüdimõistmine jõustus lõplikult

Vladimir Razumovski

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Kahes alama astme kohtus pistise võtmises süüdi jäänud veterinaar- ja toiduameti eksjuhi Vladimir Razumovski süüdimõistmine jõustus lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud kolmapäeval tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Razumovski kaitsja taotles oma kliendi õigeksmõistmist, kuid riigikohus leidis, et süüasja menetlemiseks kõrgemas kohtuastmes puudub alus. Sama leidis riigikohus ka Vladimiri venna Andrei Razumovski osas, kelle alama astme kohtud olid mõistnud süüdi pistise vahendamises.

Tänavu jaanuaris jättis Tallinna ringkonnakohus muutmata Harju maakohtu mullu septembris langetatud otsuse Vladimir Razumovski süüdi pistise võtmises ja Andrei Razumovski selle vahendamises.

Harju maakohus mõistis mullu 5. septembril Vladimir Razumovski altkäemaksu võtmises õigeks, kuid tunnistas ta süüdi pistise võtmises. Selle eest määras kohus mehele poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Andrei Razumovski pääses kohtus altkäemaksu vahendamise süüst, kuid pidi vastu võtma karistuse pistise vahendamise eest. Kohus määras mehele 1280 euro suuruse rahalise karistuse.

Mullu juuni alguses toimunud kohtuvaidluste käigus nõudis prokurör Vladimir Ražumovskile reaalset vangistust. Prokurör leidis, et Razumovskite süü tõendatud ning kohus pidanuks Vladimiri saatma kolmeks ja pooleks aastaks vangi, Andreile määrama aga kaheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Kohtualuste kaitsjad palusid kohtul Razumovskid õigeks mõista, alternatiivina aga lõpetada süüasi selle ebamõistlikult pika menetlusaja tõttu. Razumovskite kohtuprotsess kestab juba 2006. aastast.

Razumovskite süüasi oli Harju maakohtus juba teisel ringil. Nimelt tunnistas Harju maakohus 2010. aasta mais Vladimir Razumovski süüdi korduvas pistisevõtmises ning karistas teda kolmeaastase tingimisi vangistusega nelja-aastase katseajaga. Ühtlasi otsustas kohus mehelt konfiskeerida 2250 USA dollarit, 95.000 krooni ja 7460 eurot, mille korrakaitsjad tema juurest läbiotsimise käigus leidsid. Andrei tunnistas kohus süüdi korduvas pistise vahendamises ning mõistis talle poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Razumovskid ja prokurör viisid kaasuse Tallinna ringkonnakohtusse, mis tühistas 2010. aasta oktoobri keskel esimese astme kohtu lahendi ning saatis süüasja uuesti Harju maakohtusse arutamiseks. Razumovskite süüasja viisid ringkonnakohtusse riigiprokurör Triin Bergmann ja süüdistatavate kaitsjad. Bergmann taotles Vladimir Razumovskile kuueaastast vangistust, tema vennale Andreile aga kaheaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Razumovskite kaitsjad taotlesid oma kaitsealuste õigeks mõistmist.

Mullu jaanuaris taotlesid Razumovskite kaitsjad süüasja tagasi prokuratuuri saatmist, kuna nende hinnangul esineb süüdistuses puudusi, näiteks viitasid nad asjaolule, et osad dokumendid on tõlkimata. Süüdistaja vaidles kaitsjatele vastu, kinnitades, et samal kujul tõlgitud tõendeid on eelneva protsessi jooksul erinevad kohtuastmed korduvalt aktsepteerinud. Harju maakohus leidis siiski, et kaitsjate taotlus tuleb rahuldada ja saatis süüasja tagasi prokuratuuri.

Sellega ei leppinud riigiprokurör Triin Bergmann, kes esitas maakohtu määruse peale kaebuse ringkonnakohtusse. Teise astme kohus tühistaski süüasja prokuratuuri tagasi saatmise.

2009. aasta oktoobri alguses pääsesid Razumovskite kaaskohtualused süüdimõistmisest, kuna kohus lõpetas nende süüasjad otsarbekuse kaalutlusel. Kohus lõpetas süüasja oportuniteediga kalaärimeeste Eduard Baranini, Vladimir Baranini, Sergei Zelentsovi, Rainer Paksi, Vladimir Pastušenkovi ning Dmitri Matvejevi suhtes. Samuti lõpetati menetlus ärimeestega seotud firmade OÜ Baltic Fish Trade, OÜ Baltrecord, AS Smakus ja OÜ Masterhansa suhtes, kes olid saanud süüdistuse juriidliste isikutena.

Seoses menetluse lõpetamistega pani kohus nii era- kui juriidlistele isikutele erinevad rahalised kohustused, mis jäid vahemikku 3000-15 000 krooni.

Enamiku süüdistatavate osas oportuniteedi rakendamiseks tegi taotluse riigiprokurör Triin Bergmann.

2008. aasta septembris rahvakohtuniku vahetuse tõttu uuesti alanud protsessil eitas Vladimir Razumovski kalaärimeestelt altkäemaksu võtmist, tema vend Andrei Razumovski altkäemaksu vahendamist ning kalaärimehed Eduard Baranin, Vladimir Baranin, Sergei Zelentsov, Andrei Sokolov, Rainer Paks, Vladimir Pastušenkov ja Dmitri Matvejev eitasid altkäemaksu andmist. Ainsana tunnistas end osaliselt süüdi altkäemaksu vahendamises Viktor Raskazov.

2009. aasta märtsi keskel lõpetas prokurör süüasja oportuniteediga Viktor Raskazovi ja Andrei Sokolovi ning juriidilise isiku Vimpex osas. Samas kohustus Raskazov tasuma riigituludesse 25 000 ning Sokolov ja Vimpex 4000 krooni.

Bergmanni süüdistuse järgi sai Vladimir Razumovski venna Andrei Razumovski ja Raskazovi vahendamisel kalaärimeestelt ligikaudu 300 000 krooni, et need saaks ametilt loa kasutada kaubaveoks külmvagunite asemel rohkem mahutavaid ja odavamaid termovaguneid.

Vladimir Razumovski on ajakirjanduses kinnitanud, et tema süüdistamine altkäemaksu võtmises on jabur, sest termovagunite kasutamine kalavedudeks ei ole seadusevastane ning seetõttu ei oleks selle võimaldamise eest kalaärimeestelt ka midagi nõuda saanud.

Süüdistuse järgi tuli iga termovaguni pealt Razumovski meeskonnale maksta sada dollarit ehk toonase kursi järgi ligi 1300 krooni.

Politsei vahistas Razumovski 2006. aasta märtsis, kuid sama aasta juulis pääses ta 365 000-kroonise kautsjoni vastu vabadusse.

Mõni kalaärimees on väitnud, et neilt sama hästi kui pressiti raha välja, sest termovagunite kasutamine oli küll seaduslik, kuid veterinaar- ja toiduametis tõlgendati vastavat korda nii, justkui olnuks see keelatud.

Tagasi üles