Vandeadvokaat: näotuvastusega valvekaamerate plaani ei ole võimalik ellu viia

Politsei võrgus on üle Eesti 1600 avaliku kaamera pilt. Foto: Tairo Lutter

Siseministeerium kavandab üle-eestilist näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrku, kuid vandeadvokaat Carri Ginteri sõnul ei ole plaan õiguslikult teostatav.

Plaan luua avalikku ruumi üleriigiline näo- ja numbrituvastust toetav kaamerate võrk, mida on võimalik igal ajahetkel kasutada korrarikkumise lahendamiseks, käidi välja juba 2020.–2024. aasta siseministeeriumi arengukavas. Aastaks 2027 loodetakse valmis saada asjakohased analüüsid.

Vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor Carri Ginter ütles, et siseministeeriumi plaan oleks ebaseaduslik ning vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga. «Sellist süsteemi, mis kohtleb kõiki inimesi potentsiaalsete kurjategijatena, ei ole lubatud ehitada,» selgitas ta. «Igaühel on õigus mitte muretseda selle pärast, kus ta liigub või kellega kohtub. Kuna näotuvastust viiks läbi tehisintellekt, on kõikide inimeste profileerimise süsteem vastuolus ka Euroopa tehisintellekti määrusega.»

Eesti politseil on varem olnud probleeme andmeleketega ning sellise mastaapse andmekogu loomine muudaks riigi haavatavamaks.

Samuti viitas Ginter tõsistele andmekaitseriskidele. Ta tõi välja, et Eesti politseil on varem olnud probleeme andmeleketega ning sellise mastaapse andmekogu loomine muudaks riigi haavatavamaks. «Kui tekib keskselt hallatav ulatuslik andmebaas, kus on kirjas inimeste liikumised, on riskid tohutud,» nentis jurist, viidates ennekõike Hiina ja Venemaa tegutsemisele.

Ginteri sõnul ei ole küsimus ainult privaatsuses, vaid ka psühholoogilistes tagajärgedes, ohus inimeste vaimsele tervisele. «Teaduskirjanduse järgi tekitavad sellised süsteemid inimestele tõsiseid psühholoogilisi probleeme, ärevust ja ja hirmu,» mainis ta.

Tõhustaks politsei tööd

Küsimusele, kas ministeeriumi plaani on siiski võimalik kuidagi ellu viia, vastas Ginter eitavalt. Tema hinnangul on erakordselt halb, et selliste plaanidega üleüldse ministeeriumis mängitakse.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik ütles, et tegemist on alles idee tasandil oleva arendusülesandega.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik ütles, et tegemist on alles idee tasandil oleva arendusülesandega. Tema sõnul on vaja läbi viia põhjalik analüüs, et mõista, kas ja kuidas selline lahendus meie õigusraamistikku sobib. «Me ei saa veel vastata, kuidas on tagatud, et kavandatavad jälgimissüsteemid ei riiva inimeste privaatsust ja põhiõigusi, milliseid seadusi selleks muuta tuleb, kuidas teistes riikides tehisintellekti kasutatakse ning kui suur on eeldatav maksumus,» lausus Kaasik.

«Riik otsib võimalusi, kuidas asju efektiivsemalt teha, ning sama põhimõte kehtib ka turvalisuse tagamises. Tehnoloogia areng võimaldab politseil oma tegevust efektiivsemaks muuta. Näiteks suudab AI (lühend artificial intelligence'ist, inglise keeles tehisaru – E. H.) analüüsida tuhandeid tunde kaamerasalvestisi ja sõeluda välja olulised kaadrid oluliselt kiiremini kui politseiniku silmapaar,» selgitas Kaasik.

Ta kinnitas, et meetme eesmärk ei ole reaalaajas inimeste jälgimine ega nende tuvastamine, vaid et kui midagi on juhtunud, oleks võimalik tehisaru kasutades tuvastada kaamerapiltide salvestistelt teo toimepanija ja säästa niiviisi sadu töötunde.

Kaasiku sõnul ei plaanita praegu paigaldada lisakaameraid ega lülitada politsei võrku eraettevõtete valvekaameraid. Avaliku ruumi kaameraid paigaldavad peamiselt kohalikud omavalitsused koostöös politseiga, praegu on politsei võrgus üle Eesti 1600 avaliku kaamera pilt.

Jälgimisühiskonda ei tuleks

«Plaani tuleb arendada ja rakendada väga hoolikalt, et vältida väärkasutust ja privaatsusprobleeme,» lausus asekantsler. «Sellise muudatuse elluviimiseks on vajalik selge õiguslik raamistik, järelevalvemehhanismid ning tehnoloogiline läbipaistvus. Neile küsimustele plaanime leida vastused, kui oleme teinud asjakohase analüüsi. Me ei taha kindlasti kunagi jõuda totalitaarse riigi põhimõtete juurde, kuid tehnoloogiliste vahendite kasutamine on vajalik kuritegude avastamiseks ning politsei tõhusaks tööaja kasutamiseks.»

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm ütles, et kaamerate ja videotöötluse areng on jõudnud punkti, kus tuleb läbi mõelda edasised suunad ning leida ühiskondlik tasakaal. «Kaamerate abil saab kriminaalmenetlustes tõendamiskoormust vähendada ning menetlused muutuvad oluliselt kiiremaks,» märkis ta.

Loomulikult on seejuures oluline tagada, et neid salvestatud andmeid ei kuritarvitataks, ja seepärast on õiguslikult reguleeritud, kes ja kuhu kaameraid panna tohib ning kaua ja kuidas neid andmeid säilitatakse.

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm

Ka Kumm kinnitas, et eesmärk ei ole luua jälgimisühiskonda ning et uute kaamerate lisamine peab olema seotud konkreetse ohukahtlusega. «PPA avaliku ruumi kaamerad peavad vastama korrakaitseseaduse sätetele, see tähendab, et neid saab lisada vaid ohukahtluse korral. Loomulikult on seejuures oluline tagada, et neid salvestatud andmeid ei kuritarvitataks, ja seepärast on õiguslikult reguleeritud, kes ja kuhu kaameraid panna tohib ning kaua ja kuidas neid andmeid säilitatakse. Selles osas järgime täpselt andmekaitse inspektsiooni reegleid ja soovitusi,» lausus Kumm.

Andmekaitse inspektsioonist teatati Postimehele, et siseministeeriumist ei ole selles küsimuses veel nende poole pöördutud, kuid juba kavandamisjärgus tuleks andmekaitset puudutavad asjaolud läbi mõelda ja vastavate nõuetega arvestada.

Ametnike algatus

Endine siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles Eesti Rahvusringhäälingule, et näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate idee on ilmselt ametkondlik ettepanek, sest tema sellega tutvunud ei olnud. Samuti ei olnud plaaniga kursis praegu siseministri ülesandeid täitev haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi (SDE) sõnas Postimehele, et valvekaamerate teema ei ole jõudnud ka veel õiguskomisjoni lauale. Samuti pole seda arutanud sotsiaaldemokraatide fraktsioon ega Hanimägile teadaolevalt ka mõni teine erakond. «Mina saan suures plaanis aru, et see on selline uitmõte, mis võib-olla tuleb ühel hetkel lauale, aga võib-olla ka mitte. Ühiskonda ikka kraaditakse teatud eelnõude ja teatud mõtetega ning vaadatakse, mis see vastukaja on, enne kui see üldse riigikogusse mingisuguse menetluseni jõuab,» rääkis Hanimägi.

Siiski leidis ta, et kui ideel on tõsi taga, siis peitub selles mitu probleemi. «Esimese hinnanguna tekitab kartust. Ma näen seal ikkagi väga palju probleeme, ja isegi mitte ainult andmekaitse ja juriidilisi probleeme,» märkis Hanimägi, lisades, et teema peab ka ühiskonnas läbi arutama. «See on ühiskondliku tunnetuse küsimus, kuidas me tegelikult ühiskonnana sellist olukorda näeme, kus kaamerad tuvastavad meie nägusid, meie asukohti ja meie kiiruseid. See vajab ikka väga laialdast ühiskondlikku arutelu ja seda otsust ei saa kindlasti teha kusagil tagatubades.»