Rumeenia kupeldajad püüdsid Eestis püsti panna ulatuslikku prostitutsiooniäri

Cezar-Julian Butu ja Gabriel-Florin Calciu kohtus. Foto: Kaader uudistesaatest «Reporter»

Kuku raadio selle nädala saates «Krimiraadio» keskenduti Harju maakohtu hiljutisele otsusele, millega mõisteti süüdi kaks Rumeenia päritolu kupeldajat, kes tegutsesid Eestis.

Süüdistuse kohaselt kavatsesid rumeenlased Cezar-Julian Butu ja Gabriel-Florin Calciu rajada Eestisse prostitutsiooniäri. Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juhtivuurija Margo Kivila sõnul oli nende tegevus süsteemne ja läbimõeldud ning nad kupeldasid peamiselt oma kaasmaalasi. «Isikutel olid sidemed juba Rumeenia, sellise suure organiseeritud kuritegevusega. Uurisime seda kriminaalasja koostöös Rumeenia politseiga – nemad uurisid, mis toimus Rumeenias ja meie seda poolt, mis jõudis Eestisse,» ütles Kivila.

Ta lisas, et Butu ja Calciu püüdsid kupeldamisäri oma kontrolli alla saada. Kuigi selles äris tegutsevate inimeste arv kõikus, viitab äri mastaapsusele see, et kuulutuste üleslaadimise peale kulutati kahepeale kokku 10 000 eurot. «Kuulutuste üleslaadimine aasta ja nelja kuu jooksul oli päris aktiivne. Ühel tuvastasime 16 sidevahendit, millelt kuulutusi üles laeti ja teisel oli 50 ringis,» märkis Kivila.

Mõjutusvahendid

Siseakadeemia õppejõud ja endine Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne tõdes, et inimkaubanduse ja prostitutsiooni rahvusvahelisus pole üllatav – see on levinud juba 1990. aastate algusest. «Rumeenia ei tule ka üllatusena – nad on olnud üle Euroopa aktiivsed viimased paarkümmend aastat, kui mitte kauem,» ütles Ranne.

Kivila lisas, et Eesti on äärmiselt turvaline riik, mis on põhjus, miks siia prostitutsiooniga tegelevad inimesed saabuvad. «Üks asi, mis teeb siin nende tegutsemise või kontrollimise ja opereerimise nende jaoks lihtsamaks, on teadmine, et nad ei pea füüsiliselt tulema siia inimeste turvalisust tagama,» ütles ta. See tähendab, et paljude kupeldamisjuhtumite puhul võib kupeldaja asuda kolmandas riigis, pakkudes vaid logistilist teenust. «Ühest küljest on hea, et Eesti on turvaline riik. Politsei vaatest on aga kupeldaja tabamine kuskilt kolmandast riigist selle võrra keerulisem.»

Kuigi suur osa kupeldamisärist toimub veebi kaudu, usub Ranne, et inimeste mõjutamisel kasutatakse sageli ära nende haavatavust. «Seda, et keegi neid füüsilise vägivalla või füüsilise sunniga mõjutas, tuleb täna tõenäoliselt üsna vähe ette. Üldjoontes kasutatakse ära mingit sõltuvust või haavatavust – selleks ei ole väga palju vaja,» ütles ta.

Rääkides konkreetsetest Rumeenia juhtumitest, märkis Ranne, et kurjategijad oskavad ära kasutada olukorda isegi siis, kui Eestis on organiseeritud kuritegevus selles valdkonnas peaaegu välja juuritud. «Eks nad üritavad seda tühimikku täita,» lisas ta. Samas kinnitas Ranne, et kuigi Eesti politsei on teinud head tööd riigi turvalisemaks muutmisel, on see muutnud turvaliseks ka prostitutsiooniäri pidajad.

Kivila rõhutas, et füüsiline sund, vähemalt Eesti mõistes, on teisejärguline. Hulga olulisemal kohal on psühholoogiline surve ja kompromiteerivad materjalid. Ta lisas, et piisavaks mõjutusvahendiks on juba see, et Rumeenia tüdrukud ei taha, et nende lähedased teaksid, mis toimub. «Mida rohkem infot me enda kohta jagame, seda haavatavad me oleme,» ütles Kivila.

Täpset summat, kui palju kupeldajad oma äriga teenisid, on küll keeruline öelda, kuid karistusseadustiku järgi oli summa suurem kui 40 000 eurot. «Nad ise said teenistused, mida tüdrukud teenisid, said poole endale. Tüdrukute tund oli 150–300 eurot ehk nemad teenisid sellest 75–150 eurot. See võib anda seda suurusjärku,» lausus Kivila.