/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/02/16751095t1h2171.jpg)
PPA ametnike takerdumine liigsesse bürokraatiasse sunnib ametkonda muutma relvaloa menetlemise korda. Riigikohtu otsusest võib välja lugeda, et PPA ametnikud ei tea ka ise, kuidas ilma tervisetõendita loa pikendamise taotlust esitada.
Riigikohus leidis, et politsei- ja piirivalveamet peab relvaloa pikendamise menetluses arvestama mõjuvate põhjustega ega tohi jätta relvaluba pikendamata, kui näiteks ameti enda elektrooniline keskkond ei võimalda taotlust esitada.
2022. aastal jättis PPA pikendamata Siim Tammeri relvaloa, kuna mees ei suutnud esitada õigeks ajaks nõuetekohast avaldust. Avaldust ei saanud Tammer esitada seetõttu, et tal et puudus tervisetõend ja PPA iseteeninduskeskkond ei võimalda esitada avaldust relvaloa pikendamiseks ilma tervisetõendita. Tervisetõendi hankimisel ei osanud Tammer arvestada pikkade järjekordadega psühhiaatri vastuvõtule.
Eesti Ekspress kirjutab, et Tammer küll teavitas PPAd, et ei saa pikkade arstijärjekordade tõttu õigeks ajaks tervisetõendit esitada, aga ametnikke see ei huvitanud. Vastutuleku asemel teatas PPA, et Tammer peab püstoli hoiule tooma ja tegema kolme kuu jooksul uue relvaeksami.
Samas on ametkond kohustatud taotluse läbi vaatama ka siis, kui see on vigane ja määrama tähtaja puuduva tõendi esitamiseks.
Asja teeb eriti absurdseks asjaolu, et kogu selle menetluse käigus on PPA olnud seisukohal, et iseteeninduskeskkond ei võimaldanud esitada puudustega taotlust ehk siis praegusel juhul ilma tervisetõendita taotlust. Riigikohtule antud vastuses aga möönab ametkond, et võimalus selleks siiski oli – kui tervisetõendi asemel lisada tühi dokumendifail. «Tuleb eeldada, et selline võimalus ei ole taotlejatele ilma lisaselgituseta teada,» kirjutatakse riigikohtu otsuses.
Riigikohtunik Ivo Pilvingu hinnangul ei ole eesmärk kallutada isikuid esitama elektroonilises kanalis puudusteta taotlusi mõistlik olukorras, kus isikul pole ettenähtud aja jooksul enam võimalik hankida puuduolevat dokumenti, isegi kui taotleja oleks varem tegutsema asudes saanud sellise olukorra tekkimist vältida.
«Niisuguses situatsioonis ei aita taotluse esitamise takistatus kaasa puuduste vältimisele, vaid välistab taotluse esitamise iseteeninduskeskkonnas. Sellest ei võida keegi. Niisuguse meetme tagajärjel esitatakse puudustega taotlus alternatiivse kanali kaudu või – nagu juhtus praegusel juhul – esitatakse taotlus hilinemisega. Kummalgi juhul ei lihtsusta asutus ei enda ega isiku jaoks menetlust, sest asutusel tuleb ikkagi tegeleda kas puuduste kõrvaldamisega või tähtaja ennistamisega. Ammugi ei saaks legitiimseks pidada eesmärki kallutada isikut dokumendi puudumisel üldse taotlusest loobuma, kui dokument on võimalik esitada mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamise tähtaja lõppu.»