Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Tadžikistani presidendi Emomali Rahmoniga, kes viibib Eestis ühepäevasel töövisiidil, kohtumisel kinnitati mõlemapoolselt, et ollakse huvitatud kahe riigi majanduslike sidemete tihendamisest.
Eesti soovib tihendada majanduskoostööd Tadžikistaniga
13. veebruar 2009, 19:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti oli arutusel ülemaailmne majandusolukord, mis on mõjutanud mõlemaid regioone, vahendas valitsuse pressiesindaja.
«Keeruliste aegade üleelamiseks on oluline leida uusi võimalusi ja koostööpartnereid,» ütles peaminister Andrus Ansip ning avaldas lootust, et Tadžikistani presidendi visiit Eestisse annab ärimeestele impulsi tihendada piirkondadevahelisi kontakte.
Kaubakäibelt Eestiga on Tadžikistan tänu alumiiniumi transiidile Kesk-Aasia riikidest pärast Kasahstani teisel kohal. Presidendi sõnul on riigi oluliseks eksportartikliks alumiiniumi kõrval ka puuvill.
Ühtlasi märkis Emomali Rahmon, et vaatamata globaalse finantskriisi mõjule riigi majandusele on SKP kasv positiivne ning üheks kasvavaks sektoriks ehitus.
Kohtumisel räägiti ka olukorrast Afganistanis, millega Tadžikistanil on pikk ühine piir. Peaminister Ansip märkis, et Afganistan on Eesti sõjalise ja tsiviilpanuse prioriteetne sihtriik.
Tadžikistani president tunnustas ja tänas Eestit pingutuste eest olukorra stabiliseerimise nimel sõjalise konflikti piirkonnas ning märkis, et rahu tagamine Afganistanis on kogu Kesk-Aasia regiooni jaoks võtmetähtsusega küsimus.
Tadžikistani presidendi ja teda saatva delegatsiooniga kohtus ka riigikogu esimees Ene Ergma, vahendas parlamendi pressiesindaja.
Kohtumisel olid kesksel kohal kahe riigi koostööga seotud küsimused. Kuigi Tadžikistan on Kesk-Aasia riikidest Kasahstani järel Eestiga kaubakäibelt teisel
kohal, tõdeti kohtumisel, et majanduslikus koostöös on arenguruumi küllaldaselt.
Rahmoni arvates on otstarbekas laiendada Eesti sadamate kasutamist nii metalli kui ka muude kaupade transiidiks. Ergma ütles, et Eesti on saavutanud arvestatava taseme infotehnoloogia alal ning on valmis kindlasti oma kogemusi jagama ka Tadžikistaniga.
Kohtumisel märgiti samuti positiivselt, et mõlema riigi ettevõtetel on tekkinud huvi vastastikku kasulikuks majanduslikuks koostööks. Samuti leiti, et kahe riigi kultuurialastele suhetele tuleks anda uus impulss.
Ergma rõhutas vajadust parlamentide vaheliste suhete arendamiseks. Et Eesti ja Tadžikistani vahelised diplomaatilised suhted loodi alles kolm aastat tagasi pole veel moodustatud Tadžikistaniga suhtlemiseks parlamendirühma, mis aga oleks vajalik kahe riigi vahelise läbikäimise aktviseerimiseks. Rahmon lubas aidata kaasa nende
suhete loomisele.
Samuti informeeris Tadžikistani riigipea riigikogu esimeest olukorrast naaberriigis
Afganistanis. Kohtumisel osales veel väliskomisjoni esimees Sven Mikser.
Tadžiki president kohtus ka Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilvesega, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.
«Tadžikistan on Läänele oluline partner nii Afganistani operatsiooni õnnestumisel
kui ka illegaalse narkotransiidi tõkestamisel Kesk-Aasias,» ütles Ilves kohtumisel president Rahmoniga.
Eesti riigipea tunnustas Tadžikistani pikaajalist toetust võitluses Afganistanis
tegutseva äärmusliikumisega Taliban, nimetades seda panust strateegiliselt oluliseks.
«Siin on tähtis ka Teie hiljutine otsus avada mitte-sõjaliseks transiidiks õhukoridor, mille kaudu oleks võimalik varustada Tadžikistani naaberriigis Afganistanis tegutsevaid NATO vägesid,» ütles president Ilves.
«Afganistani operatsiooni õnnestumine on meie kõigi – nii NATO liikmesmaade kui ka Afganistani lähinaabrite – huvides, sest see tähendaks ühe stabiilse riigi lisandumist maailma ja ühte olulist tõket äärmusluse levikule regioonis,» lisas ta.
Eesti riigipea rõhutas, et tegemist ei ole lõpmatu n-ö. välisprojektiga, öeldes, et «me loodame näha, kuidas Afganistan tõuseb riigina jalule ning saab stabiilsuse hoidmise ja sisejulgeoleku tagamisega ise hakkama. See eeldab aga meie kõigi senisest suuremat tähelepanu Afganistani probleemi poliitilistele küsimustele.»
Presidentide Ilvese ja Rahmoni kohtumisel räägiti ka rahvusvahelise kogukonna ja Tadžikistani ühistest pingutustest Afganistanist lähtuva narkotransiidi ohjeldamisel
Venemaale ja Lääne-Euroopasse.
Paljud riigid ja mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, Euroopa Liit sealhulgas, toetavad Tadžikistani võimude püüdlusi narkootikumide salakaubaveo tõkestamiseks.
«Tadžikistanil kui piiririigil on siin eriline roll, sest teie jõupingutustest ja rahvusvahelisest abist teile sõltub, kui oluliselt õnnestub piirata Afganistanist lähtuvat narkotransiiti,» ütles Eesti riigipea.
President Ilves kinnitas, et Eesti nagu kogu Euroopa Liidu huvides on sisepoliitiliselt stabiilne ja majanduslikult edukas, järjest enam demokraatlikele reformidele tähelepanu pöörav Tadžikistan.
Eesti riigipea meenutas, et Tadžikistan on Kesk-Aasia riikidest kaubakäibelt Eestiga teisel kohal Kasahstani järel, seda tänu alumiiniumi transiidile, ent nüüd on aeg kahe riigi ettevõtjatel mõelda transiidi mitmekesistamisele.
«Kui te leiate, et Eestil on Tadžikistanile kasulikke kogemusi, siis oleme mõistagi valmis neid teiega jagama,» ütles Eesti riigipea president Rahmonile, tuues ühe näitena infotehnoloogia, kus Eesti ettevõtetel on huvi tihendada koostööd partneritega Tadžikistanis.
Kõneldes üldisest majandusolukorrast, ütles president Ilves, et «praegu kehtib kaks
väga universaalset soovitust: valitsustel tuleb tegutseda meid kõiki tabanud majanduskriisi leevendamiseks ja ületamiseks otsustavalt, populismi ja päevapoliitikat kõrvale heites ning teiseks – õppigem majanduskriisist edasi vaatama ja nägema juba nüüd võimalusi seal, kust neid varem otsida ei osatud.»