:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2023/09/07/15576385t1h2c13.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/11/16770920t1hf9fb.jpg)
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnul langetati otsus Venemaale suunduv tanker Kiwala kinni pidada riskihinnangu alusel ning enne kinnipidamist seirati laeva pikalt.
«Ma väga detailselt seda protsessi praegu kirjeldada ei saa, aga võin öelda seda, et politsei- ja piirivalveamet sai mereväe kolleegidelt teate, et meie valitsusala abi võib vaja minna laevale pardumisel. Seda abi küsiti ja seda abi saadi. Õnneks oli meie teenistuste ja jõustruktuuride tegevus piisavalt usutav, et laev kuuletus ja meeskond vastupanu ei osutanud,» ütles Taro Postimehele.
Ta lisas, et eriüksus läks laeva pardale teise laeva pealt.
Siseministri sõnul on teatavad parameetrid, mis viitavad, et tegemist võib olla Venemaa varilaevastiku laevaga. «Kui laev on ebaselge lipuga või ilma liputa, ta suundub Ust-Lugasse ja tal on mõned kindlustusega seonduvad parameetrid, siis see annab piisavalt indikatsioone, et tegemist on varilaevastiku laevaga.
Taro märkis, et juhtum näitas, kuivõrd oluline on Eesti teenistuste jaoks lisaks merevõimele ka kopterivõime.
Juhtum näitas, et potentsiaalsed võimelüngad, kui olukord peaks minema tõsisemaks, on meil olemas.
Siseminister Igor Taro
«Potentsiaalselt tekkida võivates keerukamates olukordades, sellest võimetest, mis meil praegu on, ei piisa ja peaksime siis lootma rohkem oma naabrite soomlaste peale. Juhtum näitas, et potentsiaalsed võimelüngad, kui olukord peaks minema tõsisemaks, on meil olemas,» lausus siseminister.
Ta nentis, et kopteri pealt on Eestil praegu keeruline eriüksuslasi laeva pardale viia. Teoorias oleks see võimalik, aga olemasolev kopter on liiga väike, et viia korraga laevale piisav hulk jõudu.
«Meil võiks olla suuremad koptereid ja neid võiks olla mõni rohkem, et me saaksime saaks veelgi tõhusamalt oma tööd teha juhul, kui peaksid ette tulema tõsisemad intsidendid. Selle probleemi lahendamise maksumus on umbes 160 miljonit eurot,» ütles Taro ja lisas et see teema on ringelnud ametkondades juba enne tänast laeva kinnipidamist, kuid kindlasti kavatseb ta selle nüüd aktiivsemalt valitsuses tõstatada.
«Laiapindse riigikaitse arutelus on fookus praegu viiel protsendil, millega kaitsevägi tegeleb, aga laiapinde riigikaitse tähendab, et vahendeid vajavad kõik toetavad teenistused, mis tegelevad veel mitte päris sõjalise olukorraga seotud juhtumitega,» lausus Taro.
Brüsselis visiidil viibiv kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ütles Postimehele, et teda hoiti operatsiooniga aktiivselt kursis. «Kõike, mida teada vaja oli, seda tean. Merevägi hoidis mind kogu aeg algusest peale kursis sellega,» ütles Pevkur. «See info, mis pidi ministrini jõudma, jõudis, ja need otsused, mida mina pidin ministrina tegema, said tehtud,» lisas ta.
Merevägi pidas reede varahommikul koostöös politsei- ja piirivalveametiga Läänemerel kinni Venemaale Ust-Luga sadamasse suunduva tankeri. Praegu seisab laev Viimsi poolsaare lähedal ankrus ning Eesti ametnikud teevad laeval menetlustoiminguid.