INIMESTEST AEGAMÖÖDA ⟩ Piiskop Damaskinos. Kollased püksid ja kingitus Eestile

Piiskop Damaskinos Tallinna kodus. Foto: Vahur Laiapea

Aukartus on pidur. Ma olen lükanud selle loo kirjutamist edasi. Damaskinos on esimene piiskop, kellega ma kohtunud olen. Tuli meelde. Ei ole esimene. Esimene oli isa Philippe Jourdan, kelle juures käisime Taaviga 2010. aastal. Tegime filmi, mille nimeks sai «Taavi kui Taavi ise». Taavi, liikumispuudega noormees, küsis tookord isa Philippe’ilt, miks Jumal kõiki inimesi võrdselt ei kohtle. Miks mõned sünnivad tervete ja tugevatena, mõned haigete või vigastena. Jumal armastab kõiki ühtemoodi, vastas isa Philippe.

​Jaakko Olkinuora sündis siia ilma kolmekümne üheksa aasta eest terve ja tugeva poisina, kasvas erakordsete vaimsete võimetega meheks ja pühitseti käesoleva aasta 12. jaanuaril Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Tallinna piiskopkonna abipiiskopiks. Jaakko Olkinuora on tema ilmalik nimi, Damaskinos kiriklik ehk mungaks pühitsemisel saadud nimi – nüüdseks ka ametlik nimi.

Piiskop Damaskinos on nimetanud ennast Soome vastukingituseks Eestile, sest sada aastat tagasi sai eestlane Herman Aav (1878–1961) Soome autonoomse õigeusu kiriku esimeseks peapiiskopiks. Uurin internetist piiskop Hermani elu kohta. Ei midagi uut siin päikese all. Aastatel 1945–1957 pidas ta Soomes tõsist võitlust Vene Õigeusu Kiriku juhtkonnaga, kelle sooviks oli tuua Soome Õigeusu Kirik tagasi Moskva patriarhaadi alluvusse, kuhu see tsaariajal oli kuulunud. Ei läinud läbi see plaan.