Riik püüab päästa noori äärmuslike ideoloogiate küüsist

Siseministeerium Foto: Dmitri Kotjuh

Möödunud aasta sügisest on siseministeerium tegelenud deradikaliseerumist toetava sekkumismudeli loomisega, millele on andnud sisendi viimaste aastate mure äärmuslike vaadete populaarsuse pärast noorte seas.

Siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna nõunik Heidi Maiberg rääkis Postimehele, et Eestis on radikaliseerumisega seotud ohutase üldiselt madal. «Siiski on näha, et meie ümber on radikaliseerunud või radikaliseeruvaid inimesi, kes vajavad tuge, et nad ei oleks ohuks endale ja teistele, lähtudes mõnest äärmuslikust ideoloogiast või organisatsiooni tegevusest,» rääkis Maiberg. «Nagu viimaste aastate KAPO aastaraamatutes on välja toodud, näeme suure murekohana noorte radikaliseerumist, mis on andnud tugeva sisendi sekkumismudeli loomiseks. Kuna oht, mis radikaliseerunud inimene võib endale ja kogu ühiskonnale kujutada, võib olla suur, võtab riik antud teemat väga tõsiselt.»

Ta rõhutas, et Radikaliseerumine on protsess, mis võib olla tihedalt seotud muude probleemidega. «Nagu abita jäänud vaimse tervise häired, vägivald, väga tugev tühjusetunne, ebaõigluse kogemine,» loetles Maiberg.