Kevadine tolmuaeg on halvendanud linnade õhukvaliteeti

Kuivad ja tuulised ilmad on toonud esile igakevadise probleemi – tänavatel ringi lendleva tolmu. Foto: Meelis Meilbaum

Kuivad ja tuulised ilmad on toonud esile igakevadise probleemi – tänavatel ringi lendleva tolmu, Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi seire viimaste päevade andmed näitavad peenosakeste tasemete kasvu ning sellise õhu sissehingamine mõjutab inimeste tervist.

«Linnades registreeritud kõrgete peenosakeste (eelkõige PM₁₀) tasemed on seotud talvel kogunenud tänavatolmu, liikluse ja väheste sademetega. Tolmu keerutab õhku tuul, sõidukid ja valed koristusmeetodid» selgitas Eesti keskkonnauuringute keskuse õhu- ja kliimaosakonna andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets.

Peenosakesed on üliväikesed, võrdluseks: inimese juuksekarva keskmine läbimõõt on ca 100 mikromeetrit, õhus mõõdetavad peesnosakesed on sellest 10-40 korda väiksemad. Peenosakesed võivad püsida õhus väga pikka aega ja on seetõttu kergesti sisse hingatavad. Tänavatolm ise ei tee haigeks, aga selles sisalduvad kantserogeensed ühendid võivad inimorganismi sattudes põhjustada muuhulgas ka tõsiseid tervisemuresid. Levinuim peenosakestega kaasnev nähe on hingamisteede ja silmade ärritus, mis avaldub eelkõige eakate, lastel ja krooniliste haigustega inimestel.