:format(webp)/nginx/o/2023/06/28/15420041t1heb9c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/16/16782853t1h4f18.jpg)
President Alar Karise algatatud tehisintellektihüppe (TI-hüppe) programmi eesmärk on muuta noori tehisaru abil paremateks õppijateks, ent õpetajate jaoks, kellest programmi edukus sõltub, tähendab see suurt lisakoormust.
Pelgulinna riigigümnaasiumis reaal- ja loodusteaduste juhtõpetaja ning Tartu Ülikooli matemaatika algõpetuse õpetaja Leesi Peedumäe tõdes, et vastutus õpilaste TI-hüppe (TI ehk tehisintellekt, inglise keeles AI ehk artificial intelligence) eest jääb õpetajate õlgadele: «Peame jälgima, kuidas õpilased AI-d kasutavad, ja suunama neid kasutama sellisel viisil, mis on neile kasulik. See kõik nõuab aega ja energiat ning meie õpetajad on üldjuhul juba praegu üsna ülekoormatud.»
Teisalt leiab aga Peedumäe, et lisandunud ajakulu on enda ja kolleegide näitel juba ka ära tasunud. «Eelkõige aitab AI tunde ette valmistada. Olen ise kasutanud seda näiteks eluliste näidete genereerimiseks, mis guugeldades oleks võtnud kordades rohkem aega.»
Elve Mäekivi, Lagedi kooli mitme aine õpetaja, peab TI-hüpet üllaks eesmärgiks, kuid temagi näeb selle elluviimisel mitmeid takistusi. «Kõik, kes igapäevaselt haridussüsteemis töötavad, teavad, et igasuguse õppe sisu ja meetodeid puudutavate uuenduste klassiruumi jõudmine on pikk protsess,» märkis Mäekivi, kelle sõnul on õpetajate väljakujunenud harjumusi ja tõekspidamisi, mis neid ja nende õpilasi hästi teenivad, raske muuta. 3000 õpetaja väljakoolitamine vähem kui poole aastaga tundub talle ulmeline eesmärk. Mäekivi rõhutab, et ei pea uuendusi halvaks, kuid enne kui jõutakse vilju maitsta, tuleb väga palju vaeva näha. «Küsimus on, kas me seda motivatsiooni praeguse palga eest õpetajates leiame.»
Miina Härma gümnaasiumi ajalooõpetaja Alla Vinitšenko on tundides tehisaru kasutanud, kuid tõdeb, et küsimusi on rohkem kui vastuseid. Ta leiab, et teadmatus tekitab õpetajates ebakindlust. «Aga haridussüsteemis ongi normaalne, et uue olukorraga kohanetakse samm-sammult.»
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi nooremteaduri Kristjan-Julius Laagi sõnul on suur oht, et õpilased harjuvad TI abiga ära ning nende iseseisev mõtlemine taandub.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi nooremteadur Kristjan-Julius Laak on olnud viimased viis aastat seotud haridusliku TI uurimisega ning on nüüd ka üks TI-hüppega seotud teadlastest. Tema hinnangul võib tehisarul olla potentsiaali kiirendada koolisüsteemi kaasajastamist, ent see muutus, mida vajame, ei ole mitte tehisaru kasutusele võtt, vaid järjepidev töö õpetajatega. «Tõeline hüpe hariduse globaalsesse maksimumi viimiseks vajab viis kuni kümme aastat süstemaatilist tööd õpetajatega,» tõdes Laak.
Tema sõnul on suur oht, et õpilased harjuvad TI abiga ära ning nende iseseisev mõtlemine taandub. «Kui õpilase jaoks muutub normaalsuseks anda kõik ülesanded AI-le lahendada, siis pole enam vahet, kui hästi ta tööriista tunneb – oma peaga mõtlemise oskus lihtsalt hääbub,» ütles ta.
Laagi muret toetavad ka värsked uuringud. Näiteks uuringu KüberPähkel 2024 järgi kasutas 8.–9. klassi õpilastest üle 40 protsendi tehisaru koolitöö tegemiseks ja 30 protsenti kopeeris sealt lihtsalt ülesannete vastuseid.
Sama probleemi näevad ka õpetajad. Vinitšenko sõnul on üks suurimaid riske, et õpilased ei pinguta enam ise mõtlemise ja järelduste tegemise nimel. «Argumenteerimisoskus võib kannatada. Lahendus on, et ülesanded peavad olema suunatud,» ütles ta.
TI-hüppe üks algataja Linnar Viik nõustub õpetajatega: tehisaru ei tohi muuta õppimist passiivseks ega kriitilist mõtlemist asendada. «Koolides tuleb õpetada TI-d kasutama loominguliseks sünergiaks, mitte lihtsalt vastuste kopeerimiseks,» ütles ta, lisades, et õpetaja roll muutub seega veelgi olulisemaks. «TI ei ole uus õpik, vaid õpiabiline ja -partner. Õpetaja on see, kes aitab õpilastel nendest tööriistadest maksimaalselt kasu saada.»
Paljud õpetajad on juba kogenud, et kui varem kulus ühe koolitunni ettevalmistamiseks tund, siis TI abil saab sama töö tehtud poole ajaga.
TI-hüppe üks algataja Linnar Viik
/nginx/o/2025/04/16/16782854t1h6a78.jpg)
Viik usub, et tehisaru võib õpetaja tööd ka lihtsustada. «Paljud õpetajad on juba kogenud, et kui varem kulus ühe koolitunni ettevalmistamiseks tund, siis TI abil saab sama töö tehtud poole ajaga,» lausus ta.