Mustamäel läheb peagi kasside, rebaste ja öökullide mürgitamiseks

Prügikast ei jää alati rotikindlaks: näriline leiab kasti alt tee hõrgutava prahini. Foto: Eero Vabamägi

Linnaosavalitsuse eesmärk vastab paljude elanike kõige palavamatele ootustele, kuid keskkonnamet hoiatab, et mürgitamisega satub ohtu ka inimeste tervis.

Sõpruse puiesteel suures paneelmajas elav Rain räägib rottidest ja hoiab samal ajal valvsalt pilku mulda uuristatud uruavadel, mis paistavad päevinäinud prügimaja betoonpõranda alla viivat. «Ühel hommikul ma siin seisin ja tegin suitsu ja nägin: prügikastide juures oli kaheksa rotti! Ja kui on selline pimedam aeg, siis juba kella kuuest õhtul käib neil seal selline traalivaali, et oi-oi-oi!»

Rain räägib oma hoovi rottidest nii, nagu keskaegsetes sadamalinnades võidi kõnelda mereröövleist – legende ning viha ja pahameelega, kuid justkui siiski ka teatava õhinaga. Sest mille kõigega pole majarahvas püüdnud nende pihta äsada – lumelabidate ja karkudega – ja mille kõigega pole end «nõukogudeaegseks inimeseks» nimetav Rain kättemaksufantaasiais mõelnud rottide maa-alust lossi hävitada: urgudesse lastavast pulberkustutist kuni tikuväävlist tehtud pommini. Kuid rotid on jäänud: jõllitama jultunult vastu ausatele prügikastikasutajatele, ehmatama täiesti pahaaimamatuid Eestisse kolinud immigrante ning närima ribadeks maja ees parkivate autode mootorikatteid («400 eurot,» kurvastab Rain).