:format(webp)/nginx/o/2011/06/20/635946t1hba0f.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves kutsub ühiskonda üles arutama põlvkondadevahelise solidaarsuse nüüdisaegset sisu ning mõtestama ümber keskea ja pensioniea mõisteid.
President kutsub üles kesk- ja pensioniea mõisteid ümber mõtestama
/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
27. aprill 2012, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigipea hinnangul ei jaga ta poliitilisel ja akadeemilisel tasandil kõlavat pessimismi, et Eesti pensionisüsteemi tabab paarikümne aasta pärast paratamatu pankrot. «Igaüks, kes väidab, et teab täpselt inimkonna ja globaalse keskkonna või ka ainult Eesti seisundit näiteks aastal 2050, ei erine palju neist möödunud sajandi tegelastest, kes oskasid kindlaks määrata kommunismi saabumise kuupäeva,» ütles Ilves.
«Mõelgem näiteks sellele, mida arvasid Eesti tuleviku kohta poliitilised, usulised või teaduslikud ennustajad 30 või 40 aastat tagasi, aastal 1982 ja 1972,» ütles president oma tänases kõnes konverentsil «Põlvkondadevaheline solidaarsus 21. sajandil».
Presidendi sõnul muudab maailma tehnoloogia ja meditsiini areng põlvkondadevahelisi piire ning nihutab ka keskea mõiste vanusevahemikku 35 kuni 70 eluaastat. «Selles eas on inimene oma vaimsete võimete ja oskuste tipus,» tõdes riigipea. Enne seda tuleb noortel esmalt omandada võimalikult hea haridus ja tööoskused ning luua pere, ütles Ilves.
«Noortele pole mõtet reklaamida pensionikindlustust. Nemad ei pea säästma kaugeks tulevikuks, nende peamine kohustus on tagada oma laste heaolu ja turvalisus,» leidis president, kelle hinnangul võiks koos sellega kaaluda ka vanusespetsiifilist lähenemist sotsiaal- ja maksupoliitikale.