:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/12/15777249t1h093a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/24/16797365t1h0e88.jpg)
Kaitsevägi rajab kohalolu suurendamiseks Narva linna baasi, kus hakkab paiknema 200–250 sõdurit. Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus ütles üleeile Eesti Rahvusringhäälingule, et kaitsevägi tahab anda baasi rajamisega narvakatele signaali Eesti riigi tugevast kohalolust ning harjutada kohalikke elanikke sellega, et kaitseväelased ongi igapäevane osa nende linnapildist.
Karus selgitas, et üksused hakkavad baasis roteeruma, olles seal mingi aja nii-öelda lahinguvalves ja lähevad siis tagasi Jõhvi või Tapale, et mingi aja jooksul jälle oma normaalset väljaõpet teha.
Asukoht veel teadmata
Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem major Taavi Karotamm ütles Postimehele, et linnaku valmimine võiks toimuda esimesel võimalusel, aga see sõltub taristust ning selle kohandamise või rajamise vajadustest. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tegeleb sobiva taristu otsimisega, kuid ühtegi kindlat otsust selles küsimuses veel langetatud ei ole, ütles Karotamm.
Iga Narva baasis roteeruv üksus võtab sinna kaasa oma relvastuse ning mingeid mastaapsemaid relvasüsteeme ei ole praegu plaanis sinna alaliselt kohapeale paigutada. Lisaks Eesti kaitseväelastele hakkavad Narvas paiknema NATO liitlasüksused. «Liitlased on osa kaitseväe struktuurist ja kui kaitsevägi asub paiknema muu hulgas Narva linnakus, siis on ka liitlastel võimalus seda taristut kasutada,» lausus Karotamm.
Ta märkis, et Narva kaitseväe linnaku rajamine ei ole midagi eriskummalist, sest Narva on täpselt sama palju Eesti linn kui Tallinn, Pärnu või Võru, lihtsalt selle asukoht on otse meie piiril Venemaaga. «Selleks, et kaitsevägi koos meie liitlastega NATOs saaks Eestit kaitsta alates esimesest meetrist, on vaja luua sobivad tingimused. Narvasse linnaku loomine ja kaitseväe püsiva kohalolu toomine kannab just seda eesmärki,» sõnas ta.
Kaitsevägi ei näe baasi rajamisel ohte seoses Venemaa piiri läheduse ja suure Venemaa kodanike osakaaluga Narvas.
Kaitsevägi ei näe baasi rajamisel ohte seoses Venemaa piiri läheduse ja suure Venemaa kodanike osakaaluga Narvas. «Ohud Narva linnaku jaoks on üldjoontes sama suured või väikesed kui kõigile teistele kaitseväe linnakutele või muule riigi taristule Eestis. Nii palju kui on ohte, on ka maandusmeetmeid,» ütles Karotamm.
Meer kritiseerib suhtlust
Narva linnapea Katri Raik (SDE) kritiseeris kaitseväe baasi rajamise kommunikatsiooni ning seda, et linnaga pole seda seni üldse arutatud. «Ma sain sellest teada uudistest, nagu kõik teised. Ma ei mõista, miks tehakse nii tähtsaid otsuseid ilma aruteluta, see ei ole normaalne,» ütles Raik.
Linnapea sõnul reageerisid Narva inimesed uudisele emotsionaalselt. «Inimesed küsivad tänaval ja kauplustes: miks nüüd, miks nii lähedal piirile, kuidas see mõjutab Venemaad, mis juhtub, kui sõjaväeosa peaks ohtu sattuma? Need küsimused on arusaadavad, eriti arvestades olukorda Ukrainas,» ütles Raik.
Ta lisas, et kui Eesti riik oleks rajanud kaitseväe baasi Narva kohe pärast iseseisvuse taastamist 1990. aastatel, oleks inimeste suhtumine sellesse praegu teistsugune.
«1920. aastatel oli Narvas tuhandeid sõdureid, lossis oli sõjaväeosa, ohvitserid elasid linnas – see oli normaalne elu osa. Aga praegu elame närvilisel ajal ja inimesed tunnevad muret,» ütles Raik.
Linnapea sõnul ei ole praegu Narvas kohta, kuhu üle 200 kaitseväelase paigutada – ehitada tuleks täiesti uus linnak. Positiivseks peab Raik baasi rajamise juures seda, et see loob töökohti, toob inimesi linna ning elavdab kohalikke teenuseid ja majandust.
:format(webp)/nginx/o/2025/04/24/16797367t1h68f1.jpg)
Narvakad enamasti vastu
Postimehega suhelnud Narva linna elanikud suhtusid kaitseväe baasi rajamisse valdavalt negatiivselt, peamiselt ei meeldinud neile, et uudis selle rajamisest tuli ootamatult ja seda pole linnaelanikega arutatud.
Peamiselt ei meeldinud narvalastele, et uudis baasi nende juurde rajamisest tuli ootamatult ja seda pole linlastega arutatud.
Narvalane Sergei ütles Postimehele, et enne baasi rajamise otsust oleks tulnud küsida ka linlaste arvamust. «Teisest küljest – kui siia tuleb 200 sõjaväelast, siis miks mitte, küll neid kosilasi siis jätkub, töökohti ka tuleb... Kõige parem oleks rajada see linnast välja. Kui midagi juhtub, siis pommitatakse vähemalt seal,» ütles Sergei.
Narvalanna Galina ei saa enda sõnul aru, kelle eest kaitseks tuleb see baas rajada. «Võimud võiksid Ameerikale vähem abiks olla. Arvan, et sõda ei tule, sest [Venemaa president Vladimir] Putin on meie oma. Võib-olla mitte teie oma, aga meie oma. Küll tema kuidagi lahendab selle,» ütles Galina.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova naeruvääristas üleeile oma Telegrami kontol Narva sõjaväebaasi rajamise ideed. «Otsus on nii võimas, et tahaks kuulda vastust vaid ühele küsimusele: «Miks?» Et kogu maailm teaks, et Eestil on kindralstaap,» kirjutas Zahharova.