Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur ütles täna haridusfoorumil, et mitmed otsused, sealhulgas õpetajate palkade küsimus, seisavad oskamatuse taga seada pikaajalisi riiklikke prioriteete.
Vitsur: Eesti ei oska seada riiklikke prioriteete
27. aprill 2012, 17:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie põhiprobleem on selles, et me räägime palju, et loome soodsaid tingimusi, aga tegelikult ei loo me neid nii, et need toimima hakkaksid. Asju, millega me pidevalt tegeleme, on nii palju, et kõigile jääb ainult peenraha,» ütles Vitsur.
Riiklikus plaanis näitab see, et ei julgeta prioriteete kehtestada. «See on ka loomulik, sest prioriteetide kehtestamine on riskantne asi. Näiteks õpetajate palga viimine võrreldes muude sissetulekutega samale tasemele, nagu see on arenenud riikides. Seda vahet ei ületa ühe päevaga, see nõuab pikka tööd.»
Vitsur märkis, et õpetajate palk on püsinud Eesti keskmise palgaga samas suhtes vähemalt seitse aastat. Samasse perioodi jääb aga majandusbuumi aeg, mil majandus kasvas 10 ja brutopalgad isegi kuni 22 protsenti.
«Sellele vaatamata ei leidunud riigis ressurssi ja tahet, et osa rahast kasutada ära palgaproportsioonide muutmiseks. Häda selles, et meie maal puudub oskus ja võimalus proportsioone muuta. Me ei ole eelarve koostamises saanud lahti nõukogude liidu pärandist, kus kehtis printsiip – lähtudes baasist. See on ka praegu peamine eelarvereegel,» leidis Vitsur.
Seetõttu oli Vitsur ka skeptiline, et õpetate märgatav palgatõus saaks tulla ilma märkimisväärse majandustõusu ja ekspordikasvuta.