/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2024/03/08/15935164t1ha9ff.jpg)
«Kui tahame, et avalikus sektoris oleksid motiveeritud ja pädevad inimesed, siis tuleb nende tööd ka vääriliselt tasustada,» rõhutas ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask. Katuseorganisatsioon pani palgasurve all olevale valitsusele südamele, et riigiteenistujatele tuleks anda kindlasti streigiõigus.
Vask rääkis, et riigiteenistujatele tuleb anda õigus streikida või võimalus kohustuslikuks lepitusmenetluseks.
«Täna on teenistujatel väga raske oma õiguste ja töötingimuste eest seista, sest võimalus riiki tööandjana survestada on vähene,» ütles Vask.
Kollektiivlepingute sõlmimisele lisaks on ummikus läbirääkimiste puhul just kohustuslik lepitusmenetlus või streik mõjusaim viis riiki tööandjana mõjutada.
«Riigi palgapoliitika vajab paremat planeerimist ja läbimõeldumat lähenemist,» rõhutas Vask, kelle sõnutsi on kindel märk sellest ministeeriumite kuni kolmekordne palgavahe.
Vask lausus, et kui tahame hoida avalikku sektorit tugeva ja toimivana, siis tuleb töötajaid väärtustada ka tegudes.
«See tähendab õiglase palga maksmist, võimalust oma töötingimuste kujundamisel kaasa rääkida ja õigust enda õiguste kaitseks kohustuslikku lepitusmenetlust rakendada või streikida,» märkis Vask. «Pikemas vaates on avaliku sektori teenistujate piisav palgatase investeering tugevasse riiki, mitte riigieelarve kulu,» lisas ta.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter on öelnud, et kriiside-eelse aja ehk 2019. aastaga võrreldes on töötajate arv avalikus sektoris kasvanud 15 000 inimese võrra.
«Avalik sektor on vedanud viimasel paaril aastal palgakasvu – näiteks hariduse ja tervishoiu palgakasv on üldjuhul olnud riigi keskmisest kiirem,» lausus Sutter.
Riigi kulud on kasvanud 70 protsenti, riigi maksutulude allikas, majandus, aga samal ajal vaid 45 protsenti ning viimased kolm aastat on üldse langenud. «Oleme ehitanud riiki, mida me ei jaksa ülal pidada,» ütles Sutter.
Kui rahandusminister Jürgen Ligi (RE) andis sel nädalal intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) mõista, et riigiametnikud võiksid saada palgatõusu, siis peaminister Kristen Michal (RE) jahutas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil igasuguseid palgatõusu ootusi. «Ootused tuleb madalal hoida,» oli Michali sõnum.
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine brutokuupalk ehk tasu, kust maksud maha lähevad, 1981 eurot, mis on 8,1 protsenti kõrgem kui aastal 2023.
2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2062 eurot. Mullu oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas – 2325 eurot.