/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Esmaspäevasel riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil osales hiljuti ametisse astunud peaprokurör Astrid Asi, kes tutvustas komisjonile oma visiooni ning arutas rahvasaadikutega olulisi teemasid.
Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas enne istungit, et regulaarne suhtlus peaprokuröriga on komisjoni tavapärane töövorm. «Soovime tervitada uut riigi peaprokuröri ametisse astumise puhul ning temalt küsida, milline on tema nägemus prokuratuuri tööst ning tulevikuplaanid asutuse juhtimisel,» sõnas ta.
«Samuti soovime teada peaprokuröri nägemust Pihlakodu juhtumist ning miks prokuratuur ei alustanud sel puhul menetlust juriidilise isiku vastu. Lisaks soovime küsida värsket infot käimasolevate korruptsiooni- ja majanduskuritegude uurimiste kohta, nagu Nordica ja Johanna Maria Lehtme kaasus,» lisas komisjoni esimees. Arutati ka korruptsiooniohtude allikaid ning poliitilise korruptsiooni ennetamise ja karistamise võimalusi.
Avalikul istungil keskenduti peamiselt prokuratuuri ees seisvatele väljakutsetele ning uue peaprokuröri plaanidele töö tõhustamiseks. Asi tõdes, et suurtes suundades ta prokuratuuri seniseid prioriteete muuta ei plaani, kuid peab oluliseks menetluste efektiivsemat läbiviimist. Selleks tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata prokuratuuri sisemistele tööprotsessidele. Ta tõi näiteks, et kui kohtumenetlused on juba digitaliseeritud, siis süüteomenetluste puhul see veel nii ei ole. Seetõttu vajaks prokuratuur mitmete tegevuste digitaliseerimist.
Pikemas plaanis aitaks digitaliseerimine leevendada ka tööjõupuudust. «Me peame olema valmis selleks, et 5–10 aasta perspektiivis peame suutma ära teha sama hulga tööd sama kvaliteediga, aga hulga vähemate inimestega,» sõnas Asi.
Istungi käigus esitasid komisjoni liikmed peaprokurörile küsimusi mitmesugustel teemadel. Üheks arutlusteemaks oli sideandmete kasutamine kriminaalmenetluses. Asi märkis, et teatud kuriteoliikide, nagu kelmuste, puhul on sideandmed vältimatult vajalikud. Probleem ei seisne tema sõnul ainult Eesti praktikas, vaid on seotud laiemalt Euroopa regulatsioonidega. «Tegelikult see teema vajaks üle Euroopa lahendust ja selles osas olen justiits- ja digiministeeriumiga rääkinud korduvalt, et Eesti võiks võtta juhtrolli, et me saaks selle regulatsiooni korda,» lisas ta.
Samuti puudutati kohtumenetluste venimise probleemi. Asi tunnistas, et ootused kiirematele menetlustele on mõistetavad, kuid rõhutas, et Eesti õigussüsteem on Euroopa kontekstis üks tõhusamaid. Kuigi kiirust võiks veelgi tõsta, eeldaks see tema hinnangul lisarahastust ning ka siis tuleks arvestada personalipuudusega. Lisaks meenutas ta, et üldmenetluste eesmärk on võimaldada põhjalikku tõendite läbivaatamist. «Kui hakata piire tõmbama, siis tekib see küsimus, et kas me hakkame piirama inimese õigust,» rõhutas ta.
Ühe teemana käsitleti ka hiljuti avalikkuses palju kõneainet pakkunud PPA kaamerate kasutuselevõttu. Nii Asi kui ka rahvasaadikud tõdesid, et oluline on saavutada tasakaal inimeste privaatsuse kaitse ja õiguskaitse vajaduste vahel.
Lisaks arutati istungil Pihlakodu ja Nordica kaasusi ning teisi korruptsiooni- ja majanduskuritegudega seotud juhtumeid. Samuti räägiti ka laiemalt korruptsiooniohtudest ning erinevatest sellega seotud nüanssidest. Detailsem arutelu toimus kinnisel istungil, kuna käimasolevate menetluste kohta avalikku infot ei jagata.