- Gröönimaast on saanud maailma tähelepanu keskpunkt.
- Suured riigid ihuvad hammast Gröönimaa maavaradele ja sulavale kaubateele.
- Kohalike elanike arvamuste suhtes on suurriigid ükskõiksed.
Kui Ameerika Ühendriikide president Donald Trump hakkas jaanuaris Gröönimaad endale nõudma, tõmbas see Taani kuningriigile kuuluvale 57 000 elanikuga suursaarele kogu maailma tähelepanu. Peale USA limpsavad saare järele keelt ka Hiina ja Venemaa, kuid kõige selle taga pole kaugeltki mitte piirkonna julgeoleku kindlustamine.
Maailma suurim saar, keset Arktikat asuv Gröönimaa ehk Kalaallit Nunaat (grööni keeles «gröönlaste maa») pole ameeriklastele tundmatu koht. Mõttega see hõivata või ära osta mängis USA juba eelmisel sajandil. Ja näiteks Teise maailmasõja ajal oligi see USA kontrolli all, kui Taanis oli Natsi-Saksamaa okupatsioon. Trump ise käis Gröönimaa ostmise idee välja juba oma esimesel ametiajal 2019. aastal.
Christina Johnsen, advokaat ja USA vastaste meeleavalduste korraldaja riigi suuruselt teises linnas Sisimiutis, ütles Postimehele, et alguses lihtsalt naerdi Trumpi idee üle.
«Viibisin 2019. aastal Washingtonis ja kui inimesed küsisid, mida ma seal teen, vastasin naljaga: «Olen siin, et Ameerikat osta.» Aga siis märkasin, et ameeriklased teadsid Gröönimaast ühtäkki rohkem kui varem,» meenutas ta.
Nüüd aga ähvardab Trump juba selgesõnaliselt Gröönimaa ära osta või kasutada vajadusel selle hõivamiseks sõjalist jõudu.
«Me vajame Gröönimaad, see on rahvusvahelise julgeoleku pärast väga oluline. Gröönimaa peab olema meie oma. Küsimus ei ole selles, kas te arvate, et saame ilma selleta hakkama – ei, me ei saa. Kui te praegu vaatate Gröönimaad, kui vaatate veeteid, siis on kõikjal Hiina ja Venemaa laevu. Me ei saa loota Taanile ega kellelegi muule,» ütles Trump märtsis, vahetult enne tema administratsiooni liikmete visiiti saarele.
/nginx/o/2025/05/05/16822312t1hb9e0.jpg)
Taani on olnud Trumpi käitumise suhtes väga kriitiline ja sealne peaminister Mette Frederiksen mõistis USA surve hukka, nimetades seda vastuvõetamatuks. Aprillis Gröönimaal visiidil olles lubas peaminister, et toetab Taani poolautonoomset territooriumi nende vastuseisus Trumpi plaanidele.
Arktilise suursaare vastu tunnevad suurt huvi ka Hiina ja Venemaa – esimene majanduslikel põhjustel, teine strateegilise asukoha tõttu. Kremli propagandisti Vladimir Solovjovi telesaadetes on Vene poliitikud ja sõjaväelased mänginud mõttega Gröönimaa endale võtta või halvemal juhul Trumpiga ära jagada.
Ajal, mil Postimees Gröönimaal viibis, oli seal mõnda aega veetnud ka vene oligarh, Tinkoffi panga rajaja Oleg Tinkov. Tema luksusjaht La Datcha sildus ilma suurema tähelepanuta Sisimiuti sadamas ja hiljem jõudis jaht ka pealinna Nuuki. Kohalik ajakirjandus kirjutas, et Tinkov võttis peale oma eralennuki kaasa luksusjahi, et koos külalistega Gröönimaal ringi liikuda.
Sisimiuti elanike sõnul käib Tinkov, kes on küll sõda Ukrainas avalikult kritiseerinud ega ole seetõttu ka sanktsioonide all, igal aastal Gröönimaal puhkamas. Tinkov ise kiitis sotsiaalmeedias, et Gröönimaa on parim koht helikopter-mäesuusatamiseks.
/nginx/o/2025/05/05/16822306t1he7e7.jpg)
Arktika loogika ei kehti
Trump tegi Gröönimaast rahvusvahelise meedia lemmiksihtkoha ja pealinn Nuuk on mitu kuud järjest olnud ajakirjanikest üle ujutatud.
Prantsuse televisiooni dokumentalist Walid Berrissoul on üks paljudest, kes Arktikasse sõitis. Kui üldiselt on Kaug-Põhja piirkond olnud viimastel aastakümnetel geopoliitilistest pingetest vaba, siis nüüd on tema sõnul kõik pea peale pööratud.
«Ma arvan, et veider võime juhtida tähelepanu kohtadele, mida varem eriti ei märgatud, on üks Donald Trumpi tegutsemisviisi tulemustest,» ütles Berrissoul, kes on aastaid kajastanud muutuses olevates riikides toimuvat. «Norras öeldi vanasti, et mida kaugemal põhjas, seda madalam on pinge. Ja nüüd on vastupidi. Trump oskab skandaale korraldada, ta on tõmmanud Gröönimaale tähelepanu ja järsku on kõik siin. See võib tekitada probleeme, sest siinsed inimesed on väga vaiksed ja omaette hoidvad, nii et suur melu häirib neid.»
/nginx/o/2025/05/05/16822307t1h7a8b.jpg)
Kuigi Trump rõhub julgeoleku tugevdamisele, on Gröönimaa juba pikka aega olnud NATO territoorium. USA-l on seal olemas Pituffiki sõjaväebaas ja kui vaja, saaksid nad oma vägesid suurendada koostöös Taaniga. Külma sõja ajal oli Ühendriikidel Gröönimaal mitu sõjaväebaasi ja ainuüksi Pituffikis lausa 6000 sõdurit praeguse 150 asemel.
Gröönimaa parlamendi liige, endise peaministripartei Inuit Ataqatigiit koalitsioonisaadik Pipaluk Lynge ütles Postimehele, et mure tuleviku pärast on suur – teised inuiti rahvad Alaskas, Kanadas ja Siberis pole saanud nautida suurriikide võimu all sellist autonoomiat nagu gröönlased tänu Taanile, ent nüüd on Trump ka viimased ärevaks muutnud.
«Oleme alati olnud osa julgeolekust ja ameeriklastel on pidev juurdepääs oma baasidele. Ka praegu on neil territoorium Pituffikis, kus käis visiidil asepresident J. D. Vance. Nii et meie jaoks on suur küsimus, et kui Pituffikist ei piisa ja Gröönimaad tahetakse kontrollida, kas saame jätkata iseseisvat valitsemist, säilitada oma grööni keele ja kultuuri,» ütles Lynge.
Advokaat Johnseni sõnul on USAst saabuvad sõnumid paanikasse ajanud ka taanlased, kes aastate jooksul on oma sõjajõude Gröönimaal vähendanud.
«Trump ütleb, et Taani pole Gröönimaad piisavalt kaitsnud, aga minu arvates on taanlastel olnud palju võimalusi Trumpi suu kinni panna oma sõjaväebaaside tagasitoomisega ja ka suurema panusega Gröönimaa rahvasse, et meie ühiskond areneks. See võiks olla lahendus,» lausus Johnsen. «Minu arust on julgeolek lihtsalt Trumpi ettekääne Gröönimaa omandamiseks. Aga tal võib olla ka teine agenda – siinsed maavarad.»
Kriitilised maavarad ja potentsiaalne kaubatee
Gröönimaa endine rahandusminister ja sotsiaaldemokraatliku partei Siumut parlamendisaadik Erik Jensen on veendunud, et suur huvi tekkis hoopis kliima soojenemise tõttu, mis avab uue olulise kaubatee Arktikas ja teeb maapõuevarad kättesaadavamaks. Gröönimaa jääkiht sulab kiires tempos ning võimalik kaubatee läbi Arktika Loodeväilas pluss väärtuslikud muldmetallid tähendavad võimu ja raha.
/nginx/o/2025/05/05/16822313t1hb375.jpg)
«Gröönimaa geopoliitiline asend on maailmas väga-väga oluline,» nentis Jensen. «Loodeväila meretee sulab kliimamuutuste tõttu, venelastel on palju jäämurdjaid, USA-l aga mitte. Ka Taani võimud pole jäämurdjatesse investeerinud ega teinud piisavalt liitlaste kaitsmiseks.»
Väga suurt huvi pakuvad ka väärtuslikud mineraalid, mida pole veel maailma suurima saare maapõuest välja toodud. Seal leidub kriitilise tähtsusega ja haruldasi muldmetalle, mis on äärmiselt olulised näiteks tuleviku rohetehnoloogiate seisukohalt, samuti fossiilseid kütuseid.
Maavarade kasutusevõtmine on samas keeruline, sest Gröönimaad katab paks jääkiht, sealne taristu on puudulik, arktiline kliima raske ja keskkonnaregulatsioonid karmid. Jäävaba on pelgalt 20 protsenti saarest ja ühendusteed linnade vahel puuduvad – liikuda saab vaid lennuki, helikopteri või laevaga. Kõige selle tõttu peaks Gröönimaal olema praegu vaid kaks tegutsevat kaevandust.
/nginx/o/2025/05/05/16822309t1hb894.jpg)
«Meil on palju ressursse: kala ja kriitilisi maavarasid, mis ülejäänud maailmale väga olulised. Juba Teises maailmasõjas varustas Gröönimaa liitlasvägesid lennukites kasutatava alumiiniumi tootmiseks vajaliku krüoliidiga, tänu millele suurendasid ameeriklased oma ülekaalu õhus,» mainis Jensen.
Hiinlased ihkavad siinseid uraanimaardlaid, kuid 2021. aastal keelustas Gröönimaa uraani kaevandamise ja saare lõunaosa pisikeses Narsaqi linnas jäi firma Energy Transition Minerals arendus pooleli. See Austraalias Perthis asuv kaevandusettevõte kuulub osaliselt just Hiina valitsuse toetatud Shenghe Resourcesile. Firma on nende plaanide takistamise tõttu Gröönimaa kohtusse kaevanud, nõudes õigust maardla avamiseks või kuni 11,5 miljardi dollari suurust hüvitist, kirjutas märtsis The Guardian. Kui kohus võtab hagi menetlusse, peaks kohalike tulise vastuseisu esile kutsunud kaevanduse saatus selguma veel sel aastal.
/nginx/o/2025/05/05/16822308t1h22ce.jpg)
Ükskõiksus kohalike soovide suhtes
Berrissoul ütles Postimehele, et see omamoodi kullapalavik näitab suurriikide ükskõiksust kohaliku kogukonna suhtes. Prantsuse teledokumentalist lisas, et kui Gröönimaale peaksid ilmuma rohelised mehikesed nagu 2014. aastal Krimmis – kus ta samal aastal ka ise viibis –, tähendaks see, et USA koos Trumpiga käitub samamoodi nagu Putini juhitav Venemaa.
«Võib-olla peavad need autoritaarsed juhid Gröönimaad sarnaselt Krimmiga lihtsalt mingiks territooriumiks, kohaks, mille suurriigid 18. või 19. sajandil enne õigusriiki lihtsalt endale võtsid. See on kummaline ja isegi hirmutav,» mainis Berrissoul.
Parlamendisaadik Lynge loodab enda sõnul Trumpi administratsiooni mõistvat, et teiste rahvaste ähvardamine ei aita ja et liidud on palju olulisemad kui ühe või teise valitsuse kukutamine.
/nginx/o/2025/05/05/16822305t1h232e.jpg)
«Väga raske on mõista, kas Trump mõtleb seda kõike tõsiselt või on see lihtsalt nali,» lausus Lynge. «Ja see, kui meid nimetatakse kord punaseks, kord valgeks või siniseks maaks, on meid solvanud. Nagu ka pakkumine maksta igale meie inimesele 10 000 dollarit aastas. Gröönlased ei taha USA võimu alla minna. Me ei taha olla ameeriklased, vaid gröönlased, ja tahame, et nii ka jääks. Võitlesime selle nimel ja võitleme edasi. Me ei ole nüüd ega edaspidi müügiks, aga arvan, et Trumpi administratsioon ei kuula meid.»