Professor laseb põhja väited Estonia juurdeehituse halvast mõjust

Rahvusooper Estonia. Juurdeehituse eskiis. Foto: QP Arhitektid OÜ/rahvusooper Estonia

Muinsuskaitseringkondadest korduvalt kõlanud väide, et Estonia teatri juurdeehitus tingiks Tallinna vanalinna Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) maailmapärandi nimekirjast väljaarvamise, on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni allorganisatsiooni senist tegutsemist arvestades põhjendamatu, viitab Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jaan Kuusemets.

Arvestades, et vanalinna kaitseala pindala on 113 hektarit ja kavandatud juurdeehituse ehitisealune pind ainult 0,4 hektarit, toimuks sekkumine kaitsealas vähem kui 0,3 protsendi ulatuses.

Seega ei saa Kuusemetsa hinnangul rääkida suurest negatiivsest mõjust, nagu korduvalt räägib Eesti Muinsuskaitseameti tellimusel koostatud Estonia ooperiteatri juurdeehituse pärandimõju hinnang. «Kui teeksime staadioni Raekoja platsile või lammutaksime Toompeal ära kõik hooned ja teeksime sinna uusarenduse, siis oleks asi kahtlane,» ütles volitatud arhitekt-ekspert Kuusemets Postimehele.