Jokker kohalikel valimistel? Uus määrus valab poliitreklaamid üle rohkete nõuetega

Et poliitreklaam on tõepoolest poliitreklaam, tuleb edaspidi sõnaselgelt poliitreklaami peale kirjutada. Illustratsioon: Postimees

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) nimetab seda õudseks asjaks, kui kuuleb ajakirjaniku soovist rääkida mullu Euroopa Liidus «ära koputatud» ja oktoobrist kehtima hakka­vast valimisreklaamide määrusest, mis seab erine­vad nõuded informat­sioo­nile, mida poliitreklaamide juures kuvada.

See, et valimisreklaamide määrus juba sel sügisel, täpsemalt 10. oktoobril kehtima hakkab, on eriti märgiline Eesti kontekstis: 19. oktoobril toimuvad Eestis kohalike omavalitsuste volikogu valimised. Seega puhtalt juriidiliselt peaksid määrusega kaasnenud nõuded nii poliitreklaamide tellijatele (ehk eelkõige erakondadele) kui ka nende avaldajatele (näiteks meediaväljaanded) kehtima juba sellest sügisest. Pakosta sõnul hääletas Eesti Euroopa Liidu (EL) Nõukogus määrusele vastu, aga kuna ülejäänud ühenduses olid ülekaalus määruse toetajad, tuleb lõpptulemusega lihtsalt leppida.

Olgu etteruttavalt öeldud, et Pakosta on enesekindel, et Eesti suudab vähemalt esialgu määruse kohaldumisest Eestile kohalike valimiste kontekstis pääseda: Eesti on saatnud Euroopa Komisjonile kirja, kus on palutud kirjalikku kinnitust, et kuna määruse jõustumise ajaks on valimiskampaania juba Eestis täistuuridel käimas, siis sisuliselt rakenduks Eesti jaoks määrus alles pärast kohalikke valimisi. «Vastasel korral oleks tegemist õigusselgusetusega sellisel määral, et see ei oleks enam põhiseaduspärane,» märgib Pakosta ja lisab, et igal juhul võtab riik järelevalves KOV valimiste ajal tervemõistusliku lähenemise.