/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/25/15098355t1hcb29.jpg)
MTÜ Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel rääkis Kuku «Hommikuraadios», et sireenide ja ohuteavituste testimine pidanuks toimuma juba ammu. Kui Eestit peaks tabama sõjaline kriis, siis Eesti elanikkond pole tema sõnul otsa vaatavaks reaalsuseks valmis.
«Kui me vaatame Ukrainat, siis see on 605 000 ruutkilomeetrit. Eesti pindala on natuke üle 45 000 ruutkilomeetri. Vahemaad on väga kardinaalselt erinevad. Kui kaks tundi on Tallinnast piirini, siis kaks tundi Ukrainas tihtipeale ei jõua isegi oblasti piirini. Meil ei ole seda strateegilist tagamaad, seda vahemaad, seda luksust, et jätta alasid elanikkonnakaitseta,» rääkis Nagel.
/nginx/o/2023/12/19/15791040t1h6ddb.jpg)
Sireenide ja ohuteavituste testimine jätab Nageli sõnul inimestele pähe küsimuse: mis edasi? «Meil pole elanikkonnakaitse taristut vabariigis praktiliselt olemas,» oli ta kriitiline kolmapäevase testimise eel.
Eriti rõhutas Nagel poliitilise tahte rolli: hädaolukorra ja teiste seaduste muutmise seadus pidanuks riigikogusse jõudma tema sõnul juba 2022. aasta alguses, mitte möödunud kuul ja läbi toppamise.
Riigikogu võttis 21. aprillil menetlusse hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (635 SE), millega luuakse elanikele järk-järgult ohuolukorras varjumise võimalus, reguleeritakse ohuteadete kasutamist ja suurendatakse elanikkonna kriisideks valmisolekut koolituste kaudu.
See, et omavalitsused ning inimesed omasoodu end kriisideks koolitavad või keldreid korrastavad, on Nageli jutu järgi küll kiiduväärt, ent kuniks seadus nõudeid ei sätesta, pole selgust ega nõudeid mida järgida.
Kriitilise murekohana näeb Nagel ka politseinike ja päästjate palka. Samuti tõi ta võrdlusi teiste Euroopa riikide elanikkonnakaitsest. Mida täpsemalt, kuula juba saatest!