:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
/nginx/o/2025/05/14/16843936t1h48dc.jpg)
Teisipäeval teiste seas Ameerika Ühendriikide luurejuhi Tulsi Gabbardiga kohtunud kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) sõnul oli tunda, et Gabbard on ametis olnud lühikest aega, aga suures pildis ameeriklaste põhihoiakud eestlaste omast ei erine.
Pärast seda, kui Donald Trump novembris presidendivalimised võitis, oli üks vastuolulisemaid Trumpi personaliotsuseid Gabbardi nimetamine USA luurejuhiks. Gabbard on vastu seisnud Ukraina saamisele NATO liikmeks kui ka nimetanud Venemaa julgeolekumuresid Ukraina-küsimuses legitiimseks, mille ignoreerimine eelmise presidendi Joe Bideni poolt oligi üks sõja põhjustest.
/nginx/o/2025/05/14/16843948t1h9a3c.jpg)
Kui tugev usaldus Gabbardi mineviku väljaütlemiste taustal tema vastu omavahelisel kohtumisel Pevkuril oli? «Küsimus ei ole ühes inimeses, vaid kogu tiimis, kes ta ümber on ja kes ka seal kohtumisel meiega olid. Neil on ka Eestiga päris hea kokkupuude ja teadmine Eestist. Seega mul ei jäänud kohtumisel kordagi muljet, et me peaksime kuidagi milleski tagasi hoidma. Käisime väga palju teemasid läbi – Ukraina, Venemaa, Lähis-Ida, Indohiina piirkond. Kohtumine kestis kauem kui planeeritud,» rääkis Pevkur Postimehele.
Küsimusele, kas ja millistes küsimustes Eesti seisukohad Gabbardi ja laiemalt ameeriklaste omadest erinevad, vastas Pevkur, et oli tunda, et Gabbard on ametis olnud väga lühikest aega. «Eks ta kontrollis väga täpselt oma seisukohti. Kõiki detaile ma ei hakka rääkima, aga põhihoiakud vähemalt luure poolt ei ole USAs kuidagi teistmoodi, kui meil on. Vene ohu tunnetus, see, mis Lähis-Idas toimub, kuidas Ukraina läbirääkimistele vaadatakse ja mis on hoiak Putini suhtes, ei ole praktilisel tasandil küll kuidagi erinev kui meil.»
Meedias on Trumpi administratsiooni esimeste kuude jooksul räägitud nii sellest, et USA plaanib lõpetada osalemise eelseisvate Euroopas toimuvate sõjaliste õppuste planeerimisel, aga ka loobuda NATO Euroopa vägede ülemjuhataja (SACEUR) rollist. Ametlikku kinnitust ükski neist infokildudest pole saanud.
See, milline saab olema ameeriklaste roll laiemalt Euroopa julgeolekuarhitektuuris, ei ole aga selge ka veel USA enda jaoks. «Ülevaatus ja olukorra selginemine on peamiselt Pentagonis, aga ka välisministeeriumis ja Valges Majas veel töös. Nii palju, kui me informatsiooni kogusime, siis selget arusaamist ega ametlikku positsiooni pole. Vaadatakse üle, mis USA vägede kohalolu erinevates kohtades maailmas on, aga kindlasti saab seda väita, et Vaikse ookeani piirkonnas ja Hiina lähistel kohalolu suureneb,» rääkis Pevkur, kelle sõnul nii mõttekojad kui kongressi esindajad tunnustasid seda, mida Eesti teeb. Teisalt anti aru, et enne lõplikke otsuseid tuleb ära oodata kogu maailma pilt. «Eesti on osa Euroopast ja oodatakse, et eelkõige Euroopa suured teeksid rohkem kui seni. Ridade vahelt võib igasugu asju välja lugeda, aga samas mitte keegi mitte ühelgi kohtumisel ei öelnud, et Eestis väehoiak väheneb.»
Kuigi USA on kutsunud üles Euroopa riike ise rohkem oma kaitsesse panustama, siis ameeriklaste kaitsetööstuse asemel rohkem Euroopa kaitsetööstusest ostmisesse pole USA administratsiooni esindajad vähemalt avalikus retoorikas üleliia entusiastlikult suhtunud.
Pevkur tõstatas kohtumistel esindajatekojas kui senatis, et Eesti ja Euroopa vaates on üks kitsaskohtasid USA-lt relvade ostmise protsessi (FMS ehk foreign military sale) keerukus. «See aeglustab meie tarneid ja läbirääkimisi. Esindajate koja ja senati poolt tuli ka kinnitusi, et see vaadatakse üle ning tahetakse teha lihtsamaks,» meenutas Pevkur.
Istanbuli kohtumise mõjude puhul läksid arvamused kaheks
Sellest, kas see läheb nii või mitte, sõltub tema sõnul ka see, kui palju on Euroopa riigid valmis USAst täiendavalt tellima. «FMSi küsimus oli igal kohtumisel teemaks. Eks Ameerika Ühendriigid mõistavad muidugi, et kui Euroopa riigid hakkavad rohkem kaitsesse panustama – hinnangute järgi kümne aasta peale võiks kaitsesse lisanduda 1,5–2 triljonit eurot –, siis see summa on väga-väga suur ja USA kaitsetööstus saab aru, et osa sellest rahast võiks ka nende kaitsetööstusesse tulla. Aga üldine proportsioon on praegu selline, et USA kaitsetööstus toodab 80 protsendi ulatuses oma armeele ja 20 protsendi ulatuses globaalsetele partneritele. Argumente raha juurdetuleku vaates on küll, miks USA kaitsetööstus tahaks ka Euroopasse müüa. Aga teisest küljest USA enda piirangud on üsna märkimisväärsed. Seda nad on ka aru saanud ja seepärast kongressis arutatakse, kuidas FMSi reegleid saaks lihtsustada.»
Neljapäeval on Istanbulis oodata Ukraina ja Venemaa esindajate vahelist kohtumist võimaliku (relva)rahu perspektiivide üle arutamiseks. Samal ajal on USA kongressis kokku kirjutatud sanktsioonipakett, mis läheb käiku, kui Venemaa ei näita üles valmisolekut rahuprotsessiga edasiminekuks. Kas see võiks paisu tagant pääseda juba Istanbuli kohtumise ebaõnnestumise puhul?
«Tunnetus on tõepoolest see, et oodatakse homset kohtumist, kas see siis toimub või ei, ja sellele järgnevalt Trumpi reaktsiooni sellele. Mõttekodade kui ka kongressi liikmete arvamused läksid kaheks. Ühed arvasid, et kui Putin kohale ei ilmu, siis on USA valmis paketi kohe käiku laskma. Teised ütlesid, et on võimalik veel viimane võimalus Venemaale anda. Aga kuidas see ameeriklaste reaktsioon täpselt saab olema, saame reedest alates näha,» rääkis Pevkur.