Kes ütles, et Eestimaa hõredalt asustatud nurgas, seal, kus karu ründab isegi pulli ja kuhu pääseb üksnes mööda tolmavaid teid, ei ole võimalik teha traditsioonilisel alal midagi sellist – seejuures kasulikku ja maitsvat –, mille järele haaravad inimesed üle terve maa?
Sellist kevadet, nagu tänavu – sajust ja jahedat –, ei mäleta ka väga vanad inimesed, ütleb Tiit Niilo, Kagu-Eesti kaugeimas nurgas asuva perekonnaettevõtte, Nopri piimafarmi ja talumeierei rajaja, omanik ja juhataja.
Aga ta ei ütle seda kurtmiseks. Kui ta kurdaks, siis, kes teab, võib-olla peaks ta siiamaani nelja lehma ja kuut siga, nagu Eesti taasiseseisvudes, mil ta vanaisalt talu üle võttis.