Kes ütles, et Eestimaa hõredalt asustatud nurgas, seal, kus karu ründab isegi pulli ja kuhu pääseb üksnes mööda tolmavaid teid, ei ole võimalik teha traditsioonilisel alal midagi sellist – seejuures kasulikku ja maitsvat –, mille järele haaravad inimesed üle terve maa?

Sellist kevadet, nagu tänavu – sajust ja jahedat –, ei mäleta ka väga vanad inimesed, ütleb Tiit Niilo, Kagu-Eesti kaugeimas nurgas asuva perekonnaettevõtte, Nopri piimafarmi ja talumeierei rajaja, omanik ja juhataja.

Aga ta ei ütle seda kurtmiseks. Kui ta kurdaks, siis, kes teab, võib-olla peaks ta siiamaani nelja lehma ja kuut siga, nagu Eesti taasiseseisvudes, mil ta vanaisalt talu üle võttis.

Tollest ajast saadik on paljud Niilo-sugused põllumehed Eestis alla andnud, aga tema mitte. Vastupidi. Ta on tegevust kasvatanud ja laiendanud. Tema lautades – ja need pole tavalised, vaid seitsme tärniga nutilaudad – on 250 lüpsilehma ja teist sama palju noorkarja. Kasutusel on 550 hektarit maad, kust tuleb loomadele sööt, ja rajatud meierei, kus oma lehmade piimast, Eesti puhtaimast, tehtud kümneid sorte toodangut läheb üle Eesti kõigisse suurtesse poekettidesse. Tagatipuks annab ta piirkonnas, kus töökohtadega eriti kitsas, tööd ja leiba ligi poolesajale inimesele.

Kommentaarid (3)