Skip to footer
Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus
Saada vihje

Välisministrid otsustasid varilaevastiku tõsiselt käsile võtta (6)

Välisminister Tsahkna kohtus Vihulas ka Saksamaa Euroopa ministri Gunther Krichbaumiga.

Läänemeremaade Nõukogu välisministrid kohtusid neljapäeval ja reedel Vihulas, et arutada regiooni ning Läänemere julgeolekuküsimusi. Kohtumise raames lepiti kokku ka plaanis, kuidas edaspidi varilaevastikuga tegeleda.

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnas pärast kahepäevaseid arutelusid peetud pressikonverentsil, et ühe teemana arutati ka Läänemeremaade Nõukogu formaadi võimalusi ja tulevikku. Samal teemal koostatud raportit esitlesid Vihulas Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves ja Leedu endine välisminister Gabrielius Landsbergis. Raport on mõeldud soovitusena selle kohta, kuidas riigid võiksid formaati edaspidi rakendada. Kokkuvõtvalt rõhutab see, et nõukogu peaks senisest aktiivsemalt tegelema julgeolekuküsimustega, arvestades, et Venemaa tegevus hõlmab tihti ka neid valdkondi, mis ei kuulu NATO neljanda ja viienda artikli alla – näiteks taristurünnakud ja varilaevastik.

Otsustasime kokku panna tööplaani, sest meil ei ole probleeme füüsilise võimega, aga meil on probleem rahvusvahelise õigusega.

Välisminister Margus Tsahkna

Tsahkna rõhutas, et Läänemere-äärseid riike ühendab praegu eelkõige just julgeolek. «Te ju kõik teate, mis juhtus Eesti majandusvööndis varilaevastikuga. Rääkisime ka sellest, kuidas tegeleda varilaevastiku probleemiga, ja otsustasime kokku panna tööplaani, sest meil ei ole probleeme füüsilise võimega, aga meil on probleem rahvusvahelise õigusega,» ütles ta.

Samasugusel seisukohal oli ka Poola välisminister Radosław Sikorski, kelle sõnul ei vasta juriidiline raamistik enam avalikkuse ootustele. «Me oleme ohu all, mis avaldub erinevates vormides – nagu mainitud, siis merel, aga ka süütamised, valimistesse sekkumised ning rünnakud haiglate ja pangasüsteemide vastu,» ütles Sikorski.

Postimees küsis Tsahknalt ka, mida tehakse nende riikidega, kes lubavad Venemaa varilaevastikku haldavatel ettevõtetel oma territooriumil tegutseda. «Mitte mingit hinnaalandust ju ei ole. Tänane kohtumine oligi sellele pühendatud, kuidas me saaksime rahvusvahelist õigust kasutades rohkem sekkuda, ennetada ja kasutada jõudu, kui on vaja,» ütles ta.

Kohtumise üheks keskseks teemaks oli Venemaa varilaevastiku tegevusest tulenev oht Läänemerel ning veealuse kriitilise taristu kaitsmine. Samuti allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum koostöö kohta Läänemere veealuse kriitilise taristu kaitsel ning tutvustati nõukogu tulevikuraportit. Kohal olid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Soome, Rootsi, Taani ja Norra välisministrid, samuti Islandi välisministeeriumi kantsler ja Euroopa välisteenistuse asepeasekretär Olof Skoog.

Kommentaarid (6)
Tagasi üles