Välisministrid otsustasid varilaevastiku tõsiselt käsile võtta

Välisminister Tsahkna kohtus Vihulas ka Saksamaa Euroopa ministri Gunther Krichbaumiga. Foto: Välisministeerium

Läänemeremaade Nõukogu välisministrid kohtusid neljapäeval ja reedel Vihulas, et arutada regiooni ning Läänemere julgeolekuküsimusi. Kohtumise raames lepiti kokku ka plaanis, kuidas edaspidi varilaevastikuga tegeleda.

Välisminister Margus Tsahkna sõnas pärast kahepäevaseid arutelusid peetud pressikonverentsil, et ühe teemana arutati ka Läänemeremaade Nõukogu formaadi võimalusi ja tulevikku. Samal teemal koostatud raportit esitlesid Vihulas Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves ja Leedu endine välisminister Gabrielius Landsbergis. Raport on mõeldud soovitusena selle kohta, kuidas riigid võiksid formaati edaspidi rakendada. Kokkuvõtvalt rõhutab see, et nõukogu peaks senisest aktiivsemalt tegelema julgeolekuküsimustega, arvestades, et Venemaa tegevus hõlmab tihti ka neid valdkondi, mis ei kuulu NATO neljanda ja viienda artikli alla – näiteks taristurünnakud ja varilaevastik.

Tsahkna rõhutas, et Läänemere-äärseid riike ühendab praegu eelkõige just julgeolek. «Te ju kõik teate, mis juhtus Eesti majandusvööndis varilaevastikuga. Rääkisime ka sellest, kuidas tegeleda varilaevastiku probleemiga, ja otsustasime kokku panna tööplaani, sest meil ei ole probleeme füüsilise võimekusega, aga meil on probleem rahvusvahelise õigusega,» ütles ta.

Samasugusel seisukohal oli ka Poola välisminister Radosław Sikorski, kelle sõnul ei vasta juriidiline raamistik enam avalikkuse ootustele. «Me oleme ohu all, mis avaldub erinevates vormides – nagu mainitud, siis merel, aga ka süütamised, valimistesse sekkumised ning rünnakud haiglate ja pangasüsteemide vastu,» ütles Sikorski.