/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
/nginx/o/2022/05/05/14530462t1h39f5.jpg)
Laste hõlmatus vaktsineerimisel on langenud kriitilise piirini. Lastearst Reet Raukas rääkis «Kuku pärastlõunas», et on haigusi, mis võivad lapsel kulgeda küll kergelt, ent mõjutada tüsistuste tõttu kogu tema ülejäänud elu.
«Tänavu me näeme seda, et läkaköhasse haigestumine on tõusnud,» sõnas arst ja rääkis, et ainuüksi tänavuse aasta jooksul on üle 250 haigestumise, samas kui mullu kogu aastaga oli nakatumisi mõnikümmend.
Sarnaselt on hoogu kogumas ka leetrite levik, mille vastu vaktsineeritakse lapsi üheaastaseks saamisel. Ka leetrite vastu vaktsineerimine on vähenenud.
Raukas nentis, et ta räägib arstina lapsevanematele nii haiguse kulust, olemusest kui ka levikust ja seejärel on juba vanemate otsustada, kuidas edasi minna.
«Ma ei tahaks soovitada, et keegi peaks põdema leetreid – mis on tõsiselt raskete tüsistustega haigus – selleks, et kõik sõpruskonnas hakkaks end leetrite vastu vaktsineerima,» rääkis arst. Täna lastakse lastel põdeda ka näiteks mumpsi, mis ei pruugi küll raskelt kulgeda, kuid selle tüsistused võivad mõjutada jällegi viljakust. «Taaskord, võib-olla tasuks mõelda pikas perspektiivis. Täna lubame lapsel küll põdeda, aga see võib mõjutada kogu tema elu.»
Rääkides vaktsineerimisest üle maailma, siis näiteks USA terviseminister oli koroonapandeemia ajal üks häälekamaid vaktsiinivastaseid. Raukase sõnul ei ole Ameerika meditsiini näide just kõige parem. «See, mis seal praegu toimub... Ütleme, et õnneks me ei pea seda ise läbi elama.» Kui vaktsiinivastased väga häälekaks muutuvad, on lastearsti sõnul tegu probleemiga seetõttu, et lapsed jäävad vaktsineerimata olukorras, kus tegelikult võiks neile kaitset pakkuda.
Mida rääkis lastearst pikemalt vaktsineerimise ebapopulaarsuse võimalikest põhjustest ning seostest koroonapandeemiaga, kuula juba saatest!