/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2025/05/20/16859321t1h411c.jpg)
Uuest kooliaastast peab lasteaia- ja koolitoidu menüü muutuma tervislikumaks ning see paneb toitlustajate õlule lisakoorma, sest laste lõuna maksab riigile endiselt vähem kui nii mõnigi pudel vett.
Olukorras, kus meil on juba iga kolmas laps ülekaalukalt pontsakas, on riik võtnud sihiks muuta edaspidi koolitoit tervislikumaks. «Ebatervislik toit tapab alkoholist ja tubakast rohkem ning lõviosa kahjust tuleneb köögiviljade, puuviljade ja kala vähesest söömisest,» nentis Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Taavi Tillmann.
Sotsiaalministeeriumil ongi kavas panna laste toidusedelis edaspidi sellele kõigele rohkem rõhku. «Samal ajal väheneb lisatud suhkru, soola ja töödeldud toitude osakaal,» lisas ministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ingrid Põldsaar. Tervisliku lasteaia- ja koolitoiduga loodetakse laste rasvumist mõjutada lausa 15 protsenti. Nädala alguses toimus seminar, kus toitlustajatele tutvustati uut lasteasutuste toitlustamise määrust.
Ka toitlustajad on seda meelt, et ligi kahekümne aasta tagused nõuded on ajale jalgu jäänud ning muutustesse suhtuvad nad positiivselt. Ometi seab raha toidu vaaritamisele omad piirid.
Toetus jääb samaks
«Tervislikum koolitoit on hea – aga kelle raha eest?» küsib Rakvere linnapea Triin Varek (Isamaa). Koolilõuna toetuse määr on olnud seitse aastat sama: üks euro õppepäeva, kokku 175 eurot aastas lapse kohta. Loomulikult ei kata see kõiki kulusid ja nii panustavad täiendavalt kohalikud omavalitsused (KOV ), mõnes kohas lisandub veel lapsevanema omaosalus
Tervislikum koolitoit on hea – aga kelle raha eest?
Rakvere linnapea Triin Varek
/nginx/o/2025/05/20/16859324t1h18f6.jpg)
«Praegu ei ole kavas koolitoidu toetuse määra muuta,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin.
Vareki sõnul seavad riigi otsused omavalitsused raskesse olukorda ning koormavad lõppkokkuvõttes taas peresid. «Valitseb ebavõrdsus – omavalitsustele toiduraha toetust ei suurendata, aga riigikoolides on see suurem kui euro päevas. See tekitab trotsi, meil on ju üks Eesti ja ühed lapsed,» lausus ta.
Matsini kinnitusel on nad püüdnud üldiselt tagada, et riigikoolides oleks vähemalt ühe toiduportsu maksumus kaetud, sellest erineva valiku korral tuleb sööjal aga juurde maksta. «Omaosaluse rakendamise vajadus on ajas kasvav,» hoiatas ta.
Rakveres õpib munitsipaalkoolides 1568 last, riiklik toetus koolitoidule on 275 800 eurot ja linn lisab sellele omalt poolt 225 470 eurot.
Mitmekesisema toidu pakkumine on võimalik ka olemasoleva raha piires, kui teha menüü koostamisel läbimõeldud valikuid.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ingrid Põldsaar
/nginx/o/2025/05/20/16859323t1h4645.jpg)
Kuigi toidu hinnad on kiirelt kerkinud, ütles Põldsaar, et määruses nõutut see ei mõjuta. «Määrust koostades arvestasime sotsiaalministeeriumis sellega, et muutustega ei kaasneks kulude tõusu. Mitmekesisema toidu pakkumine on võimalik ka olemasoleva raha piires, kui teha menüü koostamisel läbimõeldud valikuid.»
Kadrinas hakkas septembris ettevõte Kadrina Köök tegema süüa 622 kooliõpilastele ning kahes lasteaias, kokku 232 mudilasele. «Soovisime tõsta koolitoidu kvaliteeti ja muuta see populaarseks, ning sööjate arv ongi ligi kahekordistunud ehk peaaegu kõik lapsed söövad lõunal sooja toitu,» ütles Kadrina vallavanem Kairit Pihlak .
Teisipäeval auras taldrikus kodune seljanka, lisaks pakuti lumemarja magustoitu toormoosi ja röstitud riivleivaga. Sööjad kiitsid kokka.
«Muutuste taga on pikaajaline ja pidev töö,» nentis Kadrina Köögi toitlustusjuht Kersti Kaubi. Nii koolis kui ka lasteaias süüakse nüüd rohkem köögivilja, aga ta tõi näite, et parem, kui need on eraldi, mitte salatiks segatuna.
Meil on lapsi, kes käivad päevas mitu korda söömas, me ei keela seda.
Kadrina Köögi toitlustusjuht Kersti Kaubi
/nginx/o/2025/05/20/16859326t1h4629.jpg)
Kadrina vallas maksavad koolitoidu eest riik ja omavalitsus. Kaubi sõnul saadakse tuge lisaks koolikava toetustele ka mahetoidu toetusest – koolilapsele on see kuus 2,20 eurot ja lasteaialapsele 4,90 eurot. «Meil on lapsi, kes käivad päevas mitu korda söömas, me ei keela seda,» mainis Kaubi . «Aga väiksemates valdades on probleem kindlasti suurem. Ootame, et riik koolilõuna toetust suurendaks, meie omalt poolt tahame toetada kodumaiseid tootjaid.»
Kooliköögid on alati hakkama saanud.
Eesti Koolitoidu Liidu esinaine Evelyn Esajas
/nginx/o/2025/05/20/16859328t1h7dc2.jpg)
«Kooliköögid on alati hakkama saanud,» ütles Eesti Koolitoidu Liidu esinaine Evelyn Esajas . «See on iga kooli köögijuhi ametisaladus, mille taga on kogemused,» avas ta hinnarallis ellu jäämise müsteeriumi.
Selgitustöö ootab
Lõuna-Eestis valmistavad Elva Teenused süüa kokku 2600 lapsele. Lisaks riigile panustavad omavalitsus ja lapsevanemad võrdselt 90 senti. «Lapsevanemal peab ka väike vastutus olema. Kui nad ei pea oma lapsi koolitoidu jaoks kirja panema, sest toit on justkui tasuta, siis seda ka ei tehta,» lausus Elva Teenuste juhataja Krista Loog. «Kokk peab olema tohutu geenius ja köögijuht mõtlema, kuidas võimalikult vähe toitu raisku läheks, kui ei ole teada, kui palju lapsi sööma tuleb.»
Kokk peab olema tohutu geenius ja köögijuht mõtlema, kuidas võimalikult vähe toitu raisku läheks, kui ei ole teada, kui palju lapsi sööma tuleb.
Elva Teenuste juhataja Krista Loog
/nginx/o/2025/05/20/16859327t1hc0fe.jpg)
2,80 euro suurune koolilõuna toetus peab katma tooraine, koka palga, elektri ja kommunaalkulud. Koolilõuna hinna sees on soovi korral ka hommikupuder ja pikapäevarühma lastele väike eine. «Meil on selle hinna sees kuni 50 protsenti mahetooraine. Kui tahta kvaliteetset toorainet kodu lähedalt ja mitmekesist valikut, läheb varsti keeruliseks,» tõdes Loog.
Tema sõnul peaks riik tegema korraliku kommunikatsiooniplaani, et nii lapsevanemad, koolipidaja, kool kui ka lapsed päriselt mõistaksid muutuste vajalikkust. «Loodame, et kooli- ja lasteaiatoit on suunanäitaja. Lapsevanemad võiksid huvi tunda, mida koolides pakutakse. Näiteks kaunviljad on oluline tooraine, neid võiks ka kodus rohkem valmistada.»
Koolipuhvetid teevad läbi uuestisünni
Septembris jõustuv rahvatervishoiu seadus puudutab ka koolipuhvetis ja snäkiautomaadis pakutavat ning koolijuhid saavad edaspidi suurema õiguse vaadata, mida neis pakutakse.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Ingrid Põldsaare sõnul on ka kooli hoolekogul või nõukogul põhjust valiku suhtes oma arvamust avaldada.
«Koolidele luuakse praktiline juhis,» lisas ta. «Nii tasuta kui ka tasu eest pakutav toit peab toetama tervislikku toitumist ning toiduvaliku kujundamisel arvestatakse kooli hoolekogu, tervisekaitse spetsialistide ja õpilasomavalitsuse ettepanekuid.»
Kui veel aasta tagasi oli Kadrina keskkoolis kaks puhvetit – üks sooja toiduga bufee ja teine saiakeste-jookide müügikoht –, siis nüüd on olukord muutunud.
«Puhveti kaotamine oli kaalutletud otsus,» märkis Kadrina vallavanem Kairit Pihlak . «Meil oli eesmärk lapsed tuua koolilõunat sööma, puhveti pidamine ei oleks aidanud seda saavutada.»
Kadrina Köögi toitlustusjuht Kersti Kaubi lisas, et otsus polnud just populaarne, aga see oli hea ja õige, sest nüüd ei keerata koolitoidu juurest kanna pealt ringi. See viis meid eesmärgile lähemale.