Põlenud süütegeeli pudel aitas uurijad võika mõrva jälile

Süüdistatav Jevgeni Nurtdinov on varemgi trellide taga olnud. Foto: Elu24

Kuku selle nädalases «Krimiraadio» saates keskenduti 2024. aasta veebruarikuus toimunule, mil ühel hommikul leiti Tallinnas asuvalt Lasnamäelt korteripõlengu järel ka surnukeha – paraku polnud tegu õnnetuse, vaid hoopis tapmisega. 

Möödunud aasta veebruari alguses sai häirekeskus teate, et Tallinnas Lasnamäel Punase tänava viiekordsest kortermajast tuleb leeke ja musta suitsu – kohale jõudnud päästjad sisenesid põlevasse korterisse jõuga ja leidsid korterist hukkunud mehe. Ühel hetkel sai aga selgeks, et tegu polnud õnnetusega, vaid tapmine ning tulekahju pidi surnukeha varjama. Tänaseks on süüdlane, 40-aastane Jevgeni Nurtdinov, mõistetud 30 aastaks vangi. 

Isikuvastaste kuritegude talituse uurija Maarja-Liis Põder sõnas, et uurimine sai politsei jaoks tõsisema pöörde, kui kohtuarst kinnitas vägivalla tunnuste olemasolu ning tuvastas, et mehe surm oli saabunud kuni viis päeva enne tulekahju. «Meil tekkis küsimus, et millest tulekahju võis alguse saada, kui isik on nii mitu päeva surnud juba,» tõdes Põder.

Samuti äratas uurijate seas kahtlust see, et päästjate jõudmisel sündmuspaigale oli korteriuks lukustatud. «See oli selline huvitav uks, et kui seda tahta väljast kinni lükata, siis selleks oleks pidanud kasutama võtit – ilma seda ust kinni lükata ei saanudki. Meil oli mitu asja (mis kahtlust äratasid – toim): isik, kes oli surnud mitu päeva varem, meil oli lukus uks ja meil oli tulekahju, mis oli äsja aset leidnud,» ütles Põder. Just need eeltoodud asjad andsid politseile märku, et keegi on korterist lahkunud. 

Isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares tõdes, et süütamistega püüavad kurjategijad tõendeid hävitada, mis oleksid uurimiseks vajalikud. «Eks kurjategija eesmärk ole tõendeid hävitada. Tema eesmärk oli ka hävitada oma tapatöö, lootuses, et surnukeha põleb ära ja ekspertiisi käigus ei ole võimalik tuvastada, mille tagajärjel ta siis lõpuks suri,» lausus Vares.

Vajalikud salvestised

Juhtunu uurimisel küsitles politsei kortermaja elanikke, et saada aimu kannatanu elustiilist ja suhtlusringkonnast. «Päris paljud naabrid mainisid meesterahvast, kelle hüüdnimi oli tatarlane. Oli teada, et see tatarlane viibis koos oma elukaaslasega sageli seal kannatanu korteris, periooditi ka elas seal. Viimastel päevadel ei olnud neid enam seal majas näha,» rääkis Põder.

Seejärel asusid uurijad otsima võimalikke salvestisi, kuid üsna pea selgus, et kortermajal endal turvakaameraid polnud. Põder meenutas, et maja lähedal oli õnneks bussipeatus ning linnaliini bussidel on üldjuhul pardakaamerad küljes. «Kui me võtame nüüd tulekahju puhkemise hetke, vaatame, mis bussid sealt mööda sõitsid, siis võib-olla jäi midagi pardakaamera peale. Meil tegelikult oli päris palju õnne, sest üks hägune kogu sealt kortermaja trepikojast välja tuli,» lisas Põder. Kogutud info põhjal ning erinevaid killukesi omavahel seostades õnnestus uurijatel lõpuks kindlaks teha, et kõnealune tatarlane on just Jevgeni Nurtdinov. 

Tatarlase kohta uurides selgus, et tulekahju puhkemise päeval kutsus Nurtdinov endale kiirabi ning ka sealt palusid uurijad välja pardakaamera salvestisi, kust oli näha ka tema riietust. «Hiljem leidsime ka sündmuskoha läheduses ühe kaamera, kust vahetult pärast tulekahju puhkemist kõndis sündmuskoha poolt mööda üks meesterahvas ja tal olid samasugused riided nagu oli Nurtdinovil kiirabi kutse ajal,» lisas Põder. 

Teistkordsel küsitlemisel rääkis kannatanu ülemine naaber, et neli päeva enne tulekahju puhkemist oli tema juurest toimunud koosviibimine, kus tarvitati ka alkoholi. Kohal olid lisaks naabrile endale ka kannatanu, Nurtdinov ja tema elukaaslane. «Mingil hetkel tekkis seal ka konflikt Jevgeni ja kannatanu vahel, kus ta lõi kannatanud, mille peale hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Selle peale viskas ülemine naaber kõik korterist välja ning kolmene seltskond läks korrus allapoole kannatanu korterisse, kus sündmuste jada läks edasi,» lausus Põder. Ta lisas, et tegemist oli olulise tunnistusega, sest just sealt algas tapmine. «Kui me tegime hiljem sündmuskoha vaatluse naabri korterist, siis meil kriminalistide abiga õnnestus leida kardinatelt verepritsmeid. Hilisem DNA ekspertiis tegi kindlaks, et see veri oli kannatanu oma,» ütles Põder. 

Süütegeel

Samas tõdesid nii Vares kui ka Põder, et kogu uurimise jooksul sai üks olulisemaid asitõendid sündmuskohalt leitud ja osaliselt ära sulanud Hot süütegeeli pudelist, millel oli säilinud partiinumber. «Mõtlesime, et kui me suudame nüüd ära näidata, et Jevgeni on ostnud või varastanud täpselt sellest partiist pärit pudeli, siis me tegelikult suudame ta paigutada ka sinna korterisse,» lisas Põder

Esmalt pöördusid uurijad tootja poole, et selgitada välja, millal see konkreetne partii toodeti. Selgus, et partii valmis 16. jaanuaril ja see koosnes ligikaudu tuhandest süütegeeli pudelist. Edasi uuriti, kes olid 2. veebruari seisuga sellest partiist pudeleid ostnud. Saadi teada, et ostjaid oli kaks: üks ettevõte ostis 480 pudelit, kuid õnneks polnud need 2. veebruariks veel müüki paisatud.

Teine ettevõte oli ostnud 60 pudelit, mis tarniti üle Eesti erinevatesse Circle K tanklatesse. «Hakkasime välistama neid tanklaid, mis asusid väljaspool Harjumaad,» selgitas Põder. Seejärel kontrolliti Harjumaale jäänud tanklates, kas pudelite arv klapib laoseisuga või on kuskilt midagi puudu.

Lõpuks jäi sõelale kolm tanklat, kust küsiti välja turvakaamerate salvestised. «Koostöös tanklatega jõudsime selleni, et tõesti, 30. jaanuaril varastasid kaks isikut ühest tanklast kolm süütegeeli pudelit. Üks neist oli Jevgeni,» ütles Põder.