FOTOD ⟩ Kohtunik katkestas Aivo Petersoni üle kahe tunni kestnud viimase sõna

Harju maakohtu kohtunik Katrin Mikenberg katkestas reede õhtul riigireetmises süüdistatava Aivo Petersoni viimase sõna, mis oli selleks hetkeks kestnud juba umbes kaks tundi ja 15 minutit.

Viimases sõnas saab kohtualune võimalus kommenteerida süüdistust oma sõnadega. Viimase sõna kestusele ei ole seatud mingeid piiranguid.

Kui üldjuhul piirduvad kohtualused Eesti kohtutes oma viimases sõnas mõne minutiga või loobuvad sellest üldse, siis Peterson oli selleks põhjalikult valmistunud. Tal oli kohtupingis kaasas märkimisväärselt paks kaust, kust ta oma viimast sõna maha luges.

«Juba kaks aastat on mõistetamatu süüdistusakti alusel jäetud mu lapsed isa hooleta, invaliidust õde venna hooleta ja kümned tuhanded toetajad ilma selgusest,» alustas Peterson.

Kahe ja veerand tunni jooksul jõudis Peterson kritiseerida süüdistust, millel pole tema sõnul mingeid vettpidavaid tõendeid.

«Süüdistuse koostamisel on kasutatud stampväljendeid, nagu «meil on alust arvata», «pole põhjust kahelda», «on eluliselt usutav», «isiklikust siseveendumustest lähtudes». Tõenditeks ei saa klišeedest pidada ühtegi,» rääkis Peterson.

Oma kaaskohtualuste, Andrei Andronovi ja Dmitri Rootsi kohta märkis Peterson, et ei tunne neist kumbagi tegelikult eriti palju. Rootsiga suhtles ta paar kuud 2022. aasta sügisest kuni aasta lõpuni, kui viimane tegutses liikumises Koos. Andonoviga puutus ta enda sõnul kokku aga reisil Ukrainasse Venemaa poolt okupeeritud Donbassi. Süüdistuses mainitud teiste inimeste, Venemaa eriteenistuste heaks töötavate inimeste kohta ütles ta, et puutus nende kõigiga kokku vaid põgusalt ning ei vahetanud neist kellegagi kontakte.

Peterson nimetas end üheks suurimaks patrioodiks, kes ei reedaks Eestit kunagi.

«Jah, ma olen reetnud. Ma olen reetnud sõja ja reetnud need inimesed, kes on teinud sõja jätkamisest oma elatusallika. Ma ütlesin juba kolm aastat tagasi, et see sõda ei lõppe kummagi osapoole eelisega,» ütles Peterson.

Kui viimase sõna algusest oli möödunud kaks tundi ja 15 minutit, katkestas kohtunik istungi ja uuris, kaua Petersoni viimane sõna veel kesta võiks. «Umbes tund-poolteist on veel jäänud,» vastas Peterson.

Kohtunik määras järgmise istungi ajaks 13. juuni. Sellel istungi saab Peterson oma viimase sõna lõpetada ning viimaseks sõnaks saavad võimaluse ka tema aaskohtualused Andronov ja Rootsi.

Kaitsjate kõned

Aivo Petersoni ja tema kaassüüdistatavate kriminaalasja arutamine jätkus reede hommikul kaitsjate kõnedega.

Andronovi kaitsja vandeadvokaat Kristina Isokoski ütles oma kõnes, et süüdistusaktist ei nähtu konkreetselt, millise teo on Andronov Eesti Vabariigi vastu toime pannud.

«Süüdistusaktis on üldsõnaliselt kirjeldatud Vene Föderatsiooni mõjutustegevust ja hübriidsõja tegevust. Kuid mis on Andronovi süü, jääb arusaamatuks. Kaitsja arvates on süüdistusaktis tõendeid, mis on asjakohatud. Süüdistusakti iseloomustab see, et prokurör võtab kontekstist välja mõne fakti, annab sellele subjektiivse hinnangu ja lõppresultaat on Venemaa mõjutustegevus,» rääkis kaitsja.

Ta palus kohtul Andrei Andronov õigeks mõista.

Dmitri Rootsi kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov keskendus oma kõnes sellele, et kogu tema kaitsealuse tegevus oli ajendatud Rootsi ärihuvidest, mitte Venemaa heaks tegutsemisest. Nimelt on Rootsi oa ütlustes väitnud, et ta suhtles Venemaa inimestega selleks, et importida Eestisse vesinikutehnoloogiat.

Sadekov välistas oma kõnes võimaluse, et Vene eriteenistused kasutasid Rootsit lihtsalt ära ning ta oli niinimetatud «kasulik idioot».

«Kui inimest kasutatakse ära kasulik idioodina, siis peab ta olema tuntud. Aga Dmitri Rootsi polnud avalikuse ees tuntud. Ta ei saanud olla sega kasulik idioot. Tema eesmärk oli äriline. Et ta tahtis vahepeal saada liikumise Koos toel poliitikuks, ei välista seda,» märkis kaitsja.

Sadekovi sõnul kubisevad Rootsile esitatud süüdistuse tõendid kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleb tõlgendada vastavalt seadusele süüdistatava kasuks.

«Tõendid tuleb esitada vastavalt kehtivake korrale. Kirjanik Fjodor Dostojevski on öelnud, et sajast küülikust ei saa hobust, samamoodi ei saa sajast kahtlusest tõendit,» ütles Sadekov.

Ta palus kohtul oma kaitsealune õigeks mõista võil alternatiivina kvalifitseerida riigireetmise süüdistus ümber Eesti Vabariigi vastase suhte loomiseks, mille eest on ettenähtud leebem karistus, kui riigireetmise eest.

Prokurör nõudis pikki vanglakaristusi

Riigiprokurör Triinu Olev-Aas nõudis eile Harju maakohtus Aivo Petersoni süüdimõistmist riigireetmises ning tema karistamist 17 aasta pikkuse vanglakaristusega.

Samuti riigireetmises süüdistatavale Dmitri Rootsile nõudis prokurör 13-aastast ja Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses süüdistatavale Andrei Andronovile 11-aastast vanglakaristust. Kohtualuste karistusaeg hakkab ettepaneku alusel kehtima alates nende kinnipidamisest. Peterson ja Andronov peeti kinni 10. märtsil 2023 ja Rootsi 9. märtsil 2023.

Ühtlasi palus prokurör konfiskeerida Aivo Petersonilt 1115 eurot, mille ta sai tasuna 2023. aasta märtsis Ukrainas Venemaa poolt okupeeritud aladel pressireisil osalemise eest. 

Petersoni kaitsja vandeadvokaat Stella Veber palus eile peetud kõnes oma kaitsealuse õigeks mõista.

Süüdistus riigireetmises

Riigiprokuratuur süüdistab Eesti kodanikke Petersoni ja Rootsit riigireetmises ning Andronovit Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses.

Süüdistuse kohaselt abistasid Eesti kodanikud Aivo Peterson ja Dmitri Rootsi 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta 10. märtsini Venemaalt saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud inimesi Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.

Süüdistuse järgi osalesid süüdistatavad teadlikus mõjutustegevuses, mille eesmärk oli luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ja propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus. Selle ühenduse kaudu taheti süüdistuse kohaselt luua Venemaale võimalus ohustada Eesti põhiseaduslikku korda, sekkuda Eesti sisepoliitikasse ning mõjutada välispoliitikat.

Riigiprokurör Olev-Aas ütles mullu veebruaris Harju maakohtus alanud kohtuprotsessil süüdistuskõnes, et Peterson tegeles liikumise Koos tegevuste kõrval tsiviilkaitseüksuse loomisega, kuhu ta otsis Eesti riigi suhtes umbusklikke ja relvaluba omavaid isikuid. Olev-Aasa sõnul oli Petersoni eesmärk luua samasugune üksus, nagu tegutses ka Ukrainas Donbassis, mis näiliselt on loodud justkui humanitaareesmärkidel, kuid tegelikult tegeleks Venemaa huvides.

Prokuratuur süüdistab Venemaa kodanikku Andronovit selles, et ta aitas korraldada Petersoni sõitu Venemaa okupeeritud Ukraina aladele. Samuti organiseeris Andronov süüdistuse järgi Petersoni esinemisi Vene telesaadetes, et viimane esitleks seal Venemaale soodsaid seisukohti.

Rootsit süüdistab prokuratuur selles, et juulis 2022 liikumisega Koos ühinenud Rootsi lõi sama aasta septembris Venemaal suhte eriteenistuste agentide Ruslan Krõlovi ja Vladimir Mihhailoviga. Süüdistuse järgi leppisid Peterson ja Rootsi kokku, et hakkavad koos Krõlovi ja Mihhailoviga tegema Eesti-vastast mõjutustegevust. Rootsi roll oli Petersoni ja Vene agentide suhtluse vahendamine. Olev-Aasa sõnul palus Rootsi Krõlovilt liikumise Koos rahastamist, et tagada ühendusele hea tulemus 2023. aasta märtsis toimunud riigikogu valimistel.

Riigireetmise eest võib süüdimõistva otsuse puhul oodata kuni eluaegne vangistus.