Palgatõus tõmbas pidurit: kasv koroonajärgse aja kõige kesisem

Toimunud tulumaksu tõusu, oodatava käibemaksu tõusu ning teiste maksutõusude ja üldise hinnatõusu tõttu ostujõud analüütikute sõnul sel aastal ei parane. ​ Foto: Margus Ansu

Keskmine palk kerkis I kvartalis aastatagusega võrreldes 6,1%, 2011 euroni. See on koroonaajast alates kõige aeglasem tõus. Analüütikute kinnitusel palgatõus sellel aastal jätkub, kuid inimeste elujärg ei parane, sest hinnatõus sööb lisatulu ära.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et keskmine palk on kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas. Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2%) ja Ida-Viru (6,9%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, v.a Tallinnas – 4,8%.

Eesti mediaanpalk ehk tasu, millest pooled inimesed teenivad rohkem ja pooled vähem, jõudis esimeses kvartalis 1649 euroni, kasvades aastaga 6,2%.

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul oli esimeses kvartali aeglustunud palgakasv ootuspärane, sest majanduskeskkond on küll paranenud, kuid endiselt nõrk ning tööturul on rohkem vaba tööjõudu. Palgakasvu pidurdumist võis tema sõnul näha nii avalikus kui ka erasektoris. Statistikaameti tööjõu-uuringu küsitlusandmete põhjal kasvas töötus esimeses kvartalis järsult, näitajaks 8,6%. Töötuse suurenemine esimeses kvartalis oli ökonomisti sõnul mõnevõrra ootamatu, kuna see ületas isegi koroonapandeemiaaegset taset. «Viimati oli töötus sedavõrd suur 2013. aastal, kui Eesti tööturg veel taastus suurest finantskriisist. Suurema töötuse põhjuseks oli hõive kahanemine,» lausus ta.