/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/05/29/16876910t1h4166.jpg)
Valitsus kiitis neljapäeval heaks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis suurendab Eesti kriisivalmidust ühtse ja selge õigusruumi loomisega.
Riigisekretär Keit Kasemets märkis pressiteates, et seni on olnud kriisideks valmistumise põhimõtted keerulised ja eri seadustes laiali.
«Uus seadus tähendab, et Eesti on tulevikus paremini valmis igasugusteks ootamatusteks, olgu see suur torm, ulatuslik elektrikatkestus või sõjaline oht ja abi jõuab kiiremini õigesse kohta,» ütles Kasemets.
Täna reguleerivad kriisideks valmistumist ja nende lahendamist peamiselt kolm seadust: hädaolukorra seadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseseadus. Uus seadus asendab need kõik, luues ühtse laia riigikaitse õigusruumi. Eelnõuga muudetakse kokku 98 erinevat seadust.
Uus seadus rakendab valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel süsteemselt COVID-pandeemia, Ukraina täiemahulise sõja ja teiste kriiside ning õppuste õpituvastusi. Eelnõu suurendab kriisiaegset rolliselgust, kes ja mida kriisi ajal teeb. «Nii teavad riigiasutused, kohalikud omavalitsused (KOV), elutähtsa teenuse osutajad ja teised kriitiliselt olulised ettevõtted oma rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel.»
Säilib põhimõte, et igaüks valmistub erinevates kriisides oma ülesandeid täitma ning samal tasandil algab ka kriisi lahendamine. Valitsus ja peaminister asuvad kriisi lahendamist juhtima siis, kui kriis on ulatuslik ja mõjutab laiemalt ühiskonda või majandust. Sõjalises kaitses suureneb kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sh selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse.
Lisaks saavad KOVid kindlad kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste (nt veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte, teede korrashoiu) tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.
Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab tsiviilkriisideks ja riigikaitsekriisideks valmistumise ja nende lahendamise ning mille alusel koostavad teised asutused oma plaanid.
Seaduse väljatöötamist alustati 2021. aasta aprillis valmisoleku seaduse nime all. Seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2026.