Eestlane Harvardis: ohud kasvasid juba aprillist

Bostonis 27. mail, meeleavalduse «Harvardi tudengid vabaduse eest» ajal on inimesed tänaval tudengeid toetavate plakatitega.  Foto: Rick Friedman/AFP/Scanpix

Maailmakuulsa Harvardi Ülikooli rahvusvaheliste tudengite seas hakkas ohutunne tekkima juba kaks kuud tagasi, märtsi lõpus, mil nende kõrgkooli linnakust vaid paar kilomeetrit põhja pool arreteerisid kuus tumedas tavariietuses, eritunnusteta isikut Türgist pärit doktorandi, meenutab Harvardis õppiv eestlane Markus Vaher.

Võimud süüdistasid Tuftsi Ülikoolis õppivat 30-aastast Rümeysa Öztürki tema kirjutatud artiklite põhjal islami äärmusrühmituse Hamas toetamises ning tühistasid tema tudengiviisa. Kolm nädalat tagasi lasi kohus ta taas vabadusse.

Pärast Öztürki vahistamist nihkus Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpi ja sisejulgeolekuministeeriumi juhtiva Kristi Noemi fookus juba rohkem Harvardile, lausub Vaher.

Ta on üks kuuest eestlasest, kes on praegu rohkem kui 21 000 õppuriga Harvardi hingekirjas. Noist neli on üliõpilased ja kaks teadurid. Vaher tudeerib Venemaa ja Ida-Euroopa poliitikat ning tunnistab sellest tulenevalt, et ülikoolide kallale minek pole eriti üllatav. Ta tuletab meelde, et samalaadne protsess toimus eelmise kümnendi teises pooles ka Ungaris Kesk-Euroopa Ülikooliga. Toona kiitis Ungari parlament heaks seaduse, mis seadis välisülikoolidele varasemast rangemad nõudmised.