:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
/nginx/o/2025/05/30/16879959t1hc3ce.jpg)
Kokk Anni Arro, tema ettevõtjast abikaasa Marko Erlach ning lapsed Anita Astrid (10) ja Aksel (6) kolisid mullu uude merelähedasse maakoju. «Unistasin majast aastaid ja teadsin täpselt, milline see võiks olla ja kuhu miski tuleb. Suutsime hoone niimoodi krundile paigutada, et võtsime maha ainult ühe kadaka ja kase,» rõõmustab Arro.
Mereäärne maakodu asub Arro lapsepõlve mängumaal ja selle nimeks sobiks ka Sepamaa 2. Paadikuuri või rannamaja meenutav ehitis sobitub suurepäraselt maastikku. «Näitasin arhitekt Tiit Sillale inspiratsiooniks üht Rootsi kataloogimaja, mis väljast paistis väga lihtne. Ütlesin talle, et tahan kindlasti kööki katuseaknaid, et oleks ühtaegu valge ja helge ning mõnus süüa teha. Nüüd ongi siin igal sammul arvestatud päikese ringkäiku,» selgitab Arro.
/nginx/o/2025/05/30/16879976t1h83ae.jpg)
Marko Erlach tunnustab samuti arhitektiga sujunud koostööd ja lisab, et L-kujulise põhiplaaniga maja on läbinisti puithoone. Kui hoone laudis on kuusepuust, siis siseõueterrass lehisest. Lõunapäikesele avatud terrassi ümbritsevad kivid tulid ehituse ajal maa seest välja ja pererahvas otsustas neid nutikalt ära kasutada terrassi lillepeenarde piirdena. Kalasabamustriga kiviparketist aiateed on laotud Aseri tellistest.
/nginx/o/2025/05/30/16879960t1h44c1.jpg)
Nii nagu Eesti maakodudes kombeks, ilmestab ka Sepamaa 2 elamist õunaaed. «Istutasin õunapuud siia juba kümme aastat tagasi,» teatab Anni uhkusega. Praegu toovad nad aeda veel mõned viljapuud ja marjapõõsad. Viimati istutasid arooniaid. Nendes töödes osaleb kogu pere.
«Kuna siinne pinnas on kivine, siis mõne puu või põõsa paigutamiseks pidin ekskavaatori abi kasutama,» muigab Marko.
Annil on oma peenramaa, mis on traataiaga piiratud, sest rannakarjamaad «niitvad» laenulambad maiustaksid meelsasti herneste, suvikõrvitsate, salatite ja teiste köögiviljadega, kui see võimalus neil oleks. Aga kokk tahab ise oma aia saadustest head ja paremat segada-keeta-küpsetada.
/nginx/o/2025/05/30/16879963t1he0b4.jpg)
200-ruutmeetrise maja ruumijaotus on võluvalt lihtne. Hoone keskosa moodustavad katuseni ulatuvate lagedega voogava ruumina kavandatud köök-söögituba ja elutuba. Elamu ühe tiiva lõpus on vanemate magamistuba ja Anni buduaar, teises paiknevad köögi kõrval sahver, edasi tulevad lastetoad ja saun.
/nginx/o/2025/05/30/16879974t1haa2e.jpg)
«Sauna valisime elektrikerise selle mõttega, et linnast tulles me ei viitsi hakata kütma. Kuna maal on tihti elekter mitu päeva ära, siis elutuppa tegime kamina ja kööki puupliidi, et hädakorral saame süüa teha ja toa soojaks, muidu on majas maaküte,» kommenteerib Anni. Muide: Põhja-Itaalias tehtud moodne puupliit on väga keskkonnasäästlik – kogu puit põleb seal ära.
/nginx/o/2025/05/30/16879964t1h7977.jpg)
«Talvel paneme midagi praeahju ja vahel on lihtsalt nii tore, kui halud pliidi all mühisevad. Süüa ma teen gaasipliidil, aga moosi on puupliidil lausa nauding keeta. Kuna ma olen kokk, siis need on väga tähtsad elemendid minu kodus. Elav tuli pliidi all ja kaminas on väga olulised! Kuna oleme maal ja meil on võpsik maja taga, siis puhastame metsaalust ja puudevaru ongi olemas,» nendib naine.
/nginx/o/2025/05/30/16879973t1h1da2.jpg)
Kõrged laed ja kõrged uksed lisavad majale toredust, samuti terrassiga külgnevad maast laeni ulatuvad aknad, mis soojal ajal lahti olles kaotavad piiri õue ja toa vahel. Kuna terrass on avatud lõunapäikesele, on seal mõnus aega veeta, õhuvanne võtta, aga palavatel päevadel einestab nende pere toas nagu itaallased.
/nginx/o/2025/05/30/16879965t1h584c.jpg)
«Minu õemees, disainer Elmet Treier aitas siseuksi ja liiste kujustada ja valmis teha. Mina valisin tapeedid ja värvid, sest olen nende suhtes väga peps. Vältisin akrüülpigmentidega värve ja eelistangi Inglise firma Farrow and Ball värve. Ma ju ehitan üks kord elus endale maja ja seega ma värvide pealt ei koonerdada,» tutvustab Anni oma põhimõtteid.
Elmet Treier disainis ka elutoa (moodul)diivanid, mida saab vastavalt soovile nihutada, grupeerida. Tema kujustatud on köögipukid, minipanipaigana kasutatav ratastel tumba, millega Aksel meelsasti ringi rallib. Suurema osa maja mööblist on teinud Anni isa kunstnik Jaak Arro.
/nginx/o/2025/05/30/16879966t1h96e5.jpg)
Lisaks kirgastele värvidele, tapeetidele, vaipadele iseloomustavad seda merelähedast maja Anni ema Epp Maria Kokamäe maalid, isa Jaak Arro loodud pannood ja mööbel. Tema tehtud köögikapid, samuti elutoa diivanilauad, magamistoa riidekapp on tõelised meistriteosed. Näiteks buduaari maast laeni kõrguvast vitriinkapist unistaks iga naine, sest selle klaasuste taga on näha kreemipurgid, parfüümipudelid jms.
/nginx/o/2025/05/30/16879968t1heb84.jpg)
«Me oleme praegu õnnega koos, et Jaak viitsib ja teeb mööblit hea meelega,» tunnistab Marko.
Sellest majast saab kuhjaga ideid, kuidas ilmestada ruume kunstiteostega ja hoomata maalide mõju interjööris. Ainuüksi üks pilt muudab toa meeleolu.
Lisaks kunstiteostele on ka mõned taimed tähenduslikud. Näiteks elutuppa tõid nad linnast ära toakase. See lill, mille Epp Maria leidis ammu prügikasti kõrvalt ja turgutas elule, on koos Anniga rännanud tema ühest linnakodust teise. Nüüd on ta Sepamaal.
/nginx/o/2025/05/30/16879972t1hee6e.jpg)
Anni ja Marko korraldatud vaimustav mereäärne elamine-olemine, hõrgud söömaajad ja paeluvad vestlused, aga ka ühised tööd-tegemised meenutavad kangesti naise lapsepõlve-Bullerbyt tema vanemate rajatud Sepamaa talus – nüüd kogevad Anita ja Aksel samamoodi rannaküla elamuslikkust igal aastaajal.
«Meil on siin veel nipet-näpet teha, enne kui kõik saab õues valmis ja toad sisustatud,» suunab Anni rõõmsalt pilgu õitsvasse õunaaeda.