/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/04/16199760t1hfff3.jpg)
Käesolevast kuust mõõdavad mobiilsed liikluskaamerad ka eemalduvaid sõidukeid ning nüüdsest ka mootorrattaid, kirjutas Postimees. Vandeadvokaat Indrek Sirk selgitas Kuku hommikuraadios, et kui autojuhid jäävad rikkumise korral isegi pildile, siis ratturite kiivrid teevad juhi isiku tuvastamise keeruliseks.
Sirk selgitas, et seni on mootorratturid kiiruskaamerate vaatest välja jäetud, kuivõrd neil pole ees numbrimärki ning juhi nägu on kiivri tõttu raske tuvastada. «Mis nüüd tehakse, on see, et kaugeneva mootorratturi kiirust mõõtes on võimalik tuvastada, kes oli selle omanik.»
«Millega aga peab iga mootorrattur arvestama, on see, et suurema kiiruseületamise korral järgneb tõenäoliselt selline inimjaht.»
Nüüd on aga küsimus, mis uue infoga peale hakatakse, nentis Sirk. «Kui on väga vaidlemishimuline mootorrattur, siis võib tal õnnestuda ka karistusest pääseda, sest lõpuks peab politsei karistusõiguse põhimõtteid arvestades tuvastama, kes konkreetselt oli roolis.»
«Millega aga peab iga mootorrattur arvestama, on see, et suurema kiiruseületamise korral järgneb tõenäoliselt selline inimjaht,» märkis advokaat. Ta selgitas, et kui ületatud kiirus tuvastatakse vahetult mobiilse kaameraga, saab ametnik numbrimärgist juba patrullile teada anda.
Kiiruskaamerate tasuvusest rääkides nentis Sirk, et suurema käibega on kaamerad, mis asuvad alandatud piirkiirusega kohtades. «90 alas sõidavad autojuhid üldiselt normaalse kiirusega, püsikiiruse hoidjaga. Alandatud piirkiirusega kohtades jäävad inimesed kiiruse vähendamisega hiljaks ja saavad nätaka vastu näppe tähelepanu pärast, mitte seepärast, et nad on süstemaatilised rikkujad.»
Pikemat arutelu rahunemispeatuste rollist ja ka pistisest 90ndate liikluses kuula juba saatest!