/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/03/16891356t1hcf5f.jpg)
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas räimekvoodi ammendumise tõttu käskkirja, millega peatatakse tänasest Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuv räimepüük. Käskkirjaga peatatakse samas maakonnas ka kalapüük kastmõrdadega.
Terrase sõnul on väga oluline kaitsta Eesti kalavarusid. «Panen Ida-Viru kaluritele südamele, et nad lõpetaksid räimepüügi kohe ning tühjendaksid oma püügivahendid,» ütles minister.
Kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul on räimekvoot tänavu varasemast oluliselt suurem, mis on tinginud ka pikema püügihooaja.
Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Läänemeres rahvusvahelise mereuurimise nõukogu (ICES) alarajoonides 28.2, 29 ja 32 lubatud tänavu kaluri kalapüügiloa alusel räime püüda 1069,62 tonni. Sellest 769,62 tonni täitumisel võib räime püüda individuaalselt veel Harjumaal 40, Hiiumaal 15, Saaremaal 20, Läänemaal 85, Lääne-Virumaal 10 ning Ida-Virumaal 130 tonni.
Nüüdseks on maakondade ühiskvoot välja püütud. Ammendunud on ka Ida-Viru maakonna individuaalne püügikvoot, mistõttu tuleb räimepüük selles maakonnas sulgeda.
Kutseliste kalurite peamine räimepüügivahend on kastmõrd, millega püütakse 95–98 protsenti räimesaagist. Kui räime massilise rände ajal püütakse kala kastmõrraga, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, kuna pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda püütud räime ei õnnestu elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes kaotab räim suure osa oma soomuskattest, mille tulemusena räim hukkub. Räime kaitseks tuleb seetõttu Ida-Viru maakonnas püük kastmõrdadega lõpetada.
Räimepüügipiirangu alus on Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määrus nr 83 «Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal», millega kehtestati ka räime lubatud aastane püügikogus.