/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/09/04/16335264t1hf854.jpg)
Põhja-Eesti ühistranspordikeskus (PEÜTK) tegi ettepaneku võtta enda juhtimise alla nii maakonna bussiliinide, Tallinna linna kui ka Elroni ühistranspordi korraldamine pealinnas ja selle lähiümbruses, kuna see aitaks linnal kokku hoida üle saja miljoni euro.
PEÜTK tegevdirektori Andrus Niliski sõnul on Tallinna abilinnapeal Kristjan Järvanil (Isamaa) õigus, et sellisel moel killustunult ei saa ühistranspordikorraldus Tallinnas ja selle lähiümbruses jätkuda, sest kõik kolm osapoolt - Tallinna ühistransport, Elron ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse poolt korraldavad liinid võitlevad ühe ja sama reisija eest.
«Meile on vaja ühtset korralduskeskust, mis kogu piirkonnas korraldab ühistransporti tsentraalselt ja seda reisija vaatest, mitte heitlikust päevapoliitikast lähtuvalt,» lausus Nilisk. «Seni avaldatud uuringud näitavad, et ühistranspordi kasutaja hindab esmajoones transpordialase info kättesaadavust, liikumise kiirust, mugavust, turvalisust, puhtust, ligipääsetavust ja alles seejärel hinda. Möödunud aasta veebruaris tuli Põhja-Eesti ühistranspordikeskus välja pangakaardi maksevõimalusega maakonnaliini bussides. Selle kasutamine kasvab igakuiselt, mis näitab samuti, et inimesed armastavad lihtsust ja mugavust,» lisas Nilisk.
Tema sõnul ei ole ühistranspordis sõitja jaoks ei ole suurt vahet, mis värvi on buss ja isegi mitte nii oluliselt see, kas transport on tasuta või tasuline. «Talle on tähtis, et see oleks kiire, mugav, puhas, ligipääsetav ja ka ümberistumiste korral hästi kombineeritud. Seda kõike suudab Põhja-Eesti ühistranspordikeskus pakkuda tuginedes oma kahekümne aasta pikkusele kogemusele, professionaalsele meeskonnale ja praktikale,» lausus Nilisk.
Kui Järvan rääkis Balti jaama ringi läbimise kokkuhoiust ühe miljoni euro ringis, siis ühtse korralduse puhul ja kõigile sõitjatele mõistliku piletihinna kehtestamisega on kokkuhoid Niliski sõnul veelgi märkimisväärsem ehk üle saja miljoni euro.
Ta juhtis tähelepanu, et maakonnaliinide tipuaeg väljumistel Balti jaamast on pealelõunased ajad, sest hommikul liiguvad inimesed Tallinna, mitte maakonda ja väljutakse varasemates peatustes. «Võtsime lahti eelmise aasta statistika ja saime keskmiselt 3,5 sisenemist veootsa kohta Balti jaama peatuses ning 3,3 sisenemist selle aasta mais. Tipuaegadel ehk pärastlõunal on inimesi veelgi rohkem ehk olenevalt liinist 5 kuni 10 sisenemist veootsa kohta. See tähendab, et päeva jooksul kasutab Balti jaama peatust nii sisenemisel, kui väljumisel kokku üle 2300 reisija, mis jätab maakonnast Tallinnasse tulemata keskmiselt üle 900 auto päevas,» rääkis Nilisk.
Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juht pidas peaaegu õigeks Järvani väidet, et maakonna liinibusside tiirutamine ümber vanalinna säästab maakonnaliinidel ligikaudu miljon eurot maksumaksja raha, mida saab kasutada, et ühistranspordivõrku Harjumaa valdades tugevamaks muuta.
«Väide on peaaegu õige, sest sellega hoitakse kokku ligi 400 000 kilomeetrit ja 628 000 eurot, kuid maakonnaliinid vajavad linnas ühte alguskohta, kus oleks ruumi nii bussidele kui ka bussijuhtidele pausi tegemiseks ja hügieenivajaduste rahuldamiseks,» ütles Nilisk.
Ta pidas Balti jaama on väga heaks transpordisõlmeks, milles on ühendatud rong ning Tallinna- ja maakonnatransport. «Hommikusel tipuajal väljub Balti jaamast 33 bussi ja õhtusel 37 bussi tunnis. Balti jaamas on kuus peatust. See tähendab, et jagatuna peatuste vahel väljub iga kümne minuti tagant ühest peatusest üks buss. Kui me jaotame selle Tallinna poolt välja käidud kolme peatuse vahel siis see lisab juba sealt väljuvatele bussidele veel koormust. Kardan, et Tallinn ei ole võtnud oma otsust tehes arvesse fakti, et maakonnaliiniid vajavad kahe liini vahel väljumiseks aega 5 kuni 15 minutit, oleneb millisele marsruudile buss läheb,» lausus Nilisk.
«Mõeldes bussijuhtide hügieenivajadustele, siis 5-kuni 15-minutilise pausi ajal ei ole võimalik juhil sõita kuhugi kaugemale parklasse, vaid tualett peab olema lähedal,» leidis ta.
Kristiine ja Ülemiste keskuse asendamine on Niliski sõnul Balti jaama praeguse funktsionaalsusega on võimalik, aga neid ei ole veel ja see nõuab Tallinna poolt kiireid ning kombineerituid ühendusi uute keskustega, mida samuti täna ei ole. «Kahjuks minnakse siin vastuollu vanarahva tarkusega ja sülitatakse vanasse kaevu enne kui uus valmis,» märkis Nilisk.
Ta lisas, et valla siseliinid on omavalitsuse rahastada, see ei ole maakonnaliin. «Maakonnaliin läbib mitut omavalitsust, aga see ei sõida ühe valla piires. Meil on nii kiireid liine keskuste vahel, kui ka selliseid reise, mille käigus saab piltlikult öeldes teada kõik maakonna huviväärsused ehk tunda hästi oma kodumaad. Reeglina soovib inimene sõita otse valitud sihtpunkti, võib-olla vaid linnas sees vahetab bussi. See, et reisija istub teel Tallinna kesklinna kolm kuni neli korda ümber on hea mõtteharjutus kontoris Exceliga töötavale ametnikule, aga mitte inimesele, kes peaks läbi tegema sellist igapäevast kadalippu,» sõnas Nilisk.
Ta ei pidanud mõtet ajada maakonnaliinid Balti jaamast minema valeks, kuid Tallinna ühisliikuvuses on nii palju kõrgema prioriteediga probleeme, mida peaks eelisjärjekorras lahendama. «Näiteks linna ja maakonna bussiliinide integreerimine ühtseks liinivõrguks koos ühtse piletisüsteemiga. Kui see on tehtud, siis olekski normaalne, kui osa maakonnaliine alustaks linna servast, osad läbiksid linna ja näiteks maakonnasisesed ekspressliinid sõidaks südalinna,» leidis Nilisk.
«Kuid olukord, kus pannakse sisuliselt fakti ette Balti jaama algpeatusena likvideerimist, ilma et oleks osapooltega läbi räägitud ja omapoolseid lahendusi välja pakutud, halvendab olukorda nii reisijate, vedajate kui ka bussijuhtide jaoks,» lisas ta.
Paljude maakonnaliinide lõpp-peatused liiguvad Balti jaamast Vabaduse, Viru ja Teatri väljakule
Tallinna linn teatas eelmisel nädalal, et oktoobris suletakse Balti jaamas maakonnaliinide busside seisuplats. Selle tõttu muutuvad maakonnaliinide lõpp-peatused Tallinnas ja bussid hakkavad kasutama lõpp-peatusi Vabaduse, Viru ja Teatri väljakul.
Järvan rõhutas, et Balti jaama seisuplatsi senine kasutus ei ole linnaruumi ja transpordikorralduse seisukohalt jätkusuutlik. «Maakonnaliinide busside tiirutamine ümber vanalinna ja seejärel Balti jaamas seismine ei ole põhjendatud ega otstarbekas,» ütles Järvan. «See suurendab liikluskoormust ja maksab Harjumaa maksumaksjatele ligikaudu miljon eurot aastas. Muudatuse mõjul väheneks liinikilomeetrite arv südalinnas umbes 400 000 liinikilomeetri võrra aastas, kui 70% praegustel liinidel jääb ära ring ümber vanalinna. Kokkuhoid võimaldaks teenust pakkuda linnast väljas, kus bussiühendused on niigi hõredad või säästa sadu tuhandeid eurosid rahalisi vahendeid. Maksumaksja raha heaperemehelik kasutamine on eriti tähtis olukorras, kus riigil on ühistranspordi rahastamiseks puudu kümneid miljoneid eurosid,» rääkis Järvan.
Maakonnaliinide sõitjatele säilib tema sõnul hea ühendus Tallinna kesklinnaga ka pärast muudatust. Plaani järgi jäävad kõik maakonnaliinid sõitma kesklinna, läbides 2-3 erinevat logistilist sõlmpunkti. Osade liinide lõpp-peatus oleks endiselt Balti jaamas, kuid suurem osa suunatakse ümber pöörama Mere puiestee ringristmikul, Estonia puiesteel või Kaarli puiesteel. Nii jäävad bussid peatuma ka Estonia, Viru või Vabaduse väljaku peatustes.
Balti jaama seisuplatsi leping kehtib küll sügiseni, kuid muudatustega alustatakse 1. augustil, et sõitjatel oleks mugavam nendega kohaneda.