/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/27/16872053t1h0363.jpg)
Peaminister Kristen Michal viitas Pärnus peetud konverentsil Postimehele, et Tallinna koalitsioonikaaslaste süüdistus Keskerakonnaga flirtimises on vahend, kuidas hoiduda lasteaia kohatasu kaotamisest.
Kas Reformierakonnal on plaan Tallinnas koalitsioon laiali saata?
Reformierakonna ülesehitus on selline, et erakond keskselt ei juhi piirkondi. Olnuna Tallinna piirkonna juht peaaegu 11 aastat, ei käinud ma erakonna esimeeste käest küsimas, kuidas oma asju korraldada. Nüüd ka kinnitan, et erakonna piirkonna juhid ei käi minu käest küsimas, kuidas oma asju korraldada. Aga mulle tundub, et üdi selles vaidluses, mis Tallinnas toimub, on väga lihtne. Eelmistel valimistel me leppisime kokku, et alusharidust ehk lasteaedu koheldakse täpselt samamoodi nagu põhiharidust. Miks on nii, et meil on tasuta kõrgharidus, tasuta põhiharidus, aga lasteaias alushariduse eest me küsime raha? Leppisime kokku, et muudame ära ja tühistame erinevad otsused, mida Keskerakond oli teinud – ehk saadame laiali linnapropagandaameti, vähendame igasuguste nõunike ja muude ametimeeste arvu ning teeme ühte-teist veel – ja selle raha panemegi lasteaia kohatasusse. Ehk kokkuvõttes võtame selle sõnasalati ära, mis praegu toimub, ja kisendamise, kuidas kõik on õigesti või valesti.
Lapsevanemana küsin minagi, nagu teised – kas lasteaia kohatasu kaob või ei kao? Tehke see otsus – võtke linnas viletsad kulutused ära ja pange see raha lasteaedadesse. Väga lihtne.
Sotsid ja Isamaa süüdistavad Reformierakonda flirdis Keskerakonnaga. Kuidas kommenteerite?
Flirt on justkui selline päästetee, et kui flirdis süüdistatakse, siis ei pea lasteaia kohatasu kaotama või? Ma ütleks, et kõige olulisem inimeste jaoks on endiselt see, kas need lubadused, mis on antud, täidetakse. Ma saan aru, et meie Tallinna piirkonna jaoks on oluline, et alusharidust koheldakse võrdselt muu haridusega ja selle eest ei küsita täiendavat kohatasu. Selleks tuleb linnas vajadusel kärpeid teha. Kui sotsid ja Isamaa ei taha seda teha, siis öelgu välja, aga see flirdijutt on selle juures ebaoluline.
Kellest saab Reformierakonna linnapeakandidaat?
Tavaliselt on selleks olnud piirkonna esimees, ehk Pärtel-Peeter Pere. Olen öelnud, et minu meelest on ta hea kandidaat, aga tean ise, et ta otsib teisi kandidaate enda kõrvale, et oleks konkurents.
Miks Pärtel-Peeter Peret ei usaldata piisavalt?
Ma arvan, et ta on poliitikas üsna uus ja ta on tulnud erasektorist. Eks poliitikas tihtipeale ajalugu annab usaldusväärsuse ja etteaimatavuse. Kampaania käigus saavad kõik oma ideid ka tutvustada. Aga kes kandidaat on – seda saab piirkond öelda. Juhin tähelepanu, et meil ei otsusta erakonna juhatus piirkonna asju.
Aga miks sellega nii kaua läinud on?
Ma ütleks nii, et see on normaalne protsess. Kui oled linnas ise võimul ja tegeled ka muude asjadega, küllap see tähelepanu on seal, mitte oma sisemistel tegevustel.
Kuidas hindate koalitsiooni seisu?
Väga heaks, kui pehmelt öelda. Ma olen olnud päris paljudes valitsustes ja nüüd ka peaministrina oma muudetud valitsuses. Esimest korda ma tunnen üle hulga aja, nagu oleks 90ndad – et sa tahad teha otsuseid ja saad otsused tehtud.
Sotsiaaldemokraatidega meil ei oleks olnud mitte vähimatki võimalust teha otsust näiteks tuumajaama eriplaneeringu algatamisest, investeeringutest energeetikasse, maksuküüru kaotamisest, esimesest eurost tulumaksu kaotamisest...
Ettepanekuid on nii Isamaa kui sotsid teinud, et maksuküüru kaotamist edasi lükata, ehk tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. Ettepanekuid on üle poliitvälja tulnud ka, et minge pensionisüsteemi kallale. Oleme öelnud, et me seda ei tee ja anname kindluse pensionäridele.
Ma ütleks, et üle hulga aja valitsus töötab päriselt nii, nagu ta töötas 90ndatel – tulevad otsused, asjad juhtuvad, ettevõtjad annavad sisendit. Minu meelest on päris töökas ja ma ütleks, et nagu Vändrast saelaudu tuleb.
Kas pärast KOV-valimisi on võimalus ka võimuliidu lagunemiseks?
Ei pea tõenäoliseks. Ma saan aru, et seda kõik sotsiaaldemokraadid manavad, Isamaa igatseb, EKRE rõõmustaks ja Keskerakond vaataks ka muigega pealt, aga ma ei näe vähimatki tõenäosust selleks.
Aga mis te arvate – millal Eesti 200 laguneb?
Nad on orienteeritud 2027. aasta valimistele. Ma arvan, et nad teevad korraliku tulemuse ja näen juba, et nad võtavad haridusvaldkonnas ja paljudes teistes valdkondades tuult tiibade alla. Arvan, et 2026.–2027. aastal on pilt nende jaoks palju optimistlikum.