Kristen Michal numbrituvastuskaameratest: ühiskonnas on erinevate õiguste vahel pidev riive

Kristen Michal, Varro Vooglaid Foto: Eero Vabamägi, Mihkel Maripuu

Varro Vooglaid tõstatas riigikogu esmaspäevasel täiskogu istungil numbrituvastuskaamera seaduse vastuolulisuse. Peaminister Kristen Michal (RE) pareeris aga, et andmekogumine on määruspõhine. Nüüd on Michali sõnul hoopis esmatähtis jõuda üksmeelele andmekaitseseaduse ajakohastamises ja seda just riigikogus.

Vooglaid tõi istungi alguses välja, et numbrituvastuskaamerate süsteem, mille ligi 200 kaamerat jäädvustavad politsei- ja piirivalveameti andmebaasis pea 20 miljonit pilti kuus, on õigusriive, mida pole riigikogus arutatud. Tema silmis on tegemist salaja üles ehitatud süsteemiga, mis on riigikogu ja avalikkuse eest mitmeid aastaid varjatuna püsinud.

«Selline info- ja isikuandmete kogumine on vastuolus isikuandmete kaitse seadusega, mida on öelnud nii õiguskantsler kui ka andmekaitse inspektsioon. Kui juriidiline isik rikuks sellisel viisil isikuandmete kaitse ja töötlemise põhimõtteid, siis teda võiks karistada väärteomenetluse raames kuni 20 miljoni euro suuruse trahviga. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et nii peaminister Kristen Michal, toonane siseminister Lauri Läänemets (SDE) kui ka justiitsminister Liisa-Ly Pakosta (E200) ütlevad, et nad ei tea süsteemi olemasolust midagi. Pean seda isiklikult öeldes ebausutavaks,» sõnas Vooglaid.

Vooglaiu järgnenud palvele kirjeldada numbrituvastuskaamerate süsteemi ja selle rajamist vastas Michal: «2009. aastal 13. novembril kehtestati siseministri määrusega politsei andmekogu pidamise põhimäärus, teisiti andmekogu infosüsteem POLIS, mis oli esimene kaameratega seonduv regulatsioon. Määrus kehtestati politsei ja piirivalve seaduse alusel, mille eelnõu koostas samal aastal siseministeerium. Kõnealust määrust on seni täiendatud 17 korda, sealhulgas Mart Helme, kes tegi seda kaks korda. Määrus on leitav Riigi Teataja andmebaasist ja on kõigile kättesaadav,» lausus Michal.

Peaminister lisas politsei- ja piirivalveameti numbrituvastuskaamerate kasutuse teenistusliku kontrolli asjus, et ametnikud rakendavad kaamerate andmeid eesmärgipäraselt ning need kustutatakse õigeaegselt. Samuti on kontrollide käigus tuvastatud, et automaatse numbrituvastuse kasutamisel jälgiti politsei ja piirivalve seadust, korrakaitseseadust ning siseministri kinnitatud POLISe põhimäärust.

Michal nentis siiski, et nüüd on ajad muutunud ning riigikogu peab põhiõiguste debatiga seonduvates küsimustes üksmeelele jõudma. «Meil on õigus eeldada turvalisust, tõkestada kuritegusid ja peatada kurjategijaid, aga meil on ühiskonnas erinevate õiguste vahel pidev riive. Tänaseks on meie arusaam privaatsusest muutunud ja andmekogumise puhul jällegi edasi arenenud. Politsei ja piirivalve seadus annab politseile õiguse neid andmeid töödelda, aga millisel viisil ja mis ulatuses neid kasutada, see on parlamendi arutleda. Vahest oleks pidanud see debatt toimuma viis või kümme aastat tagasi, aga ta toimub nüüd,» lausus Michal.

Peaminister lisas: «Aga praegu oleme siinkohal, kus üks parlamendiserv soovib, et kaamerad jääksid tööle, ja teine serv tahab, et need mitte mingil juhul ei töötaks. See tõestab, et parlamendil on vaja üksmeelele jõuda ja pidada vajalik arutelu.»