Õpetajad nõuavad emakeeleõpetuse mahu kasvu

Õigekeelsussõnaraamat.

FOTO: Mihkel Maripuu.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi erakorralisel koosolekul võeti vastu pöördumine, milles õpetajad nõuavad, et emakeele ja kirjanduse ainemaht õppekavades peaks kahanemise asemel hoopis kasvama.

«Peame vältimatult vajalikuks säilitada eesti keele ja kirjanduse kohustuslik õpe gümnaasiumis vähemalt senises mahus, see on 12 kursust,» on kirjas seltsi pöördumises.

«Teeme ettepaneku suurendada eesti keele ja kirjanduse kohustuslike kursuste arvu, nii et emakeele osakaal oleks 20 protsenti kohustusliku õppe mahust nagu Euroopas keskmiselt,» leiavad õpetajad.

Eesti Emakeeleõpetajate Selts hoiatab, et emakeeleõppe mahu vähendamine toob kaasa ohtlikke tagajärgi: väheneb noorte keeleoskus nii otseses (õigekeelsus) kui ka laiemas tähenduses (tekstide mõistmise ja loomise võime); väheneb noorte lugemus, sellega seoses ka sõnavara ja väljendusoskus, kultuuris orienteerumise võime; väheneb gümnaasiumilõpetajate võime õpinguid jätkata eestikeelses kõrgkoolis ja toime tulla tööelus.

Eesti Emakeeleõpetajate Selts peab eesti keele ja kirjanduse õppemahu järjekordse vähendamise katset otseseks ohuks eesti rahvuskultuuri ja -riigi säilimisele: kui kaob keel, siis kaob ka kultuur ja omariiklus.

Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ütles ETV saates «Aeg luubis», et samas ei saa ainetundide arvu kasvatamist pidada omaette eesmärgiks, kuna see ei pruugi emakeele omandamist parandada.

Ta rõhutas vajadust mõtelda läbi, kuidas ainet õpetada ning lastele atraktiivseks muuta.

Samas nõustus Sutrop, et emakeel on loomulikult kõige alus. 

Tagasi üles