FOTOD ⟩ Võrdõigusvolinik soovib pädevusi juurde

Võrdõigusvoliniku Christian Veske aastaraamatu ja maksutõusude mõjuanalüüsi esitlus teisipäeval ilmestas, et tunamullused aruande soovitused on tänavugi asjakohased. 

Võrdõigusvolinik tutvustas värskelt valminud aastaraamatut, mis andis ülevaate voliniku kantselei 2024. aasta olulisematest tegevustest, pöördumistest ja algatustest.

Mullu tehti volinikule 230 pöördumist ebavõrdse kohtlemise kahtlusega, millest 117 ei kuulunud voliniku pädevusse. 

Kantselei soov on voliniku pädevusi laiendada, utsitades samal ajal valitsust, ministeeriumeid ja kohalikku omavalitsust arvestama ühiskonna haavatavamate gruppidega.

«Kõige lihtsam lahendus oleks kiiresti seadusandlust muuta,» ütles  Christian Veske.

Riigikogu ja õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi nõustus, et diskrimineerimise alused ja õiguskantsleri ning võrdõigusvoliniku pädevused peaks laiemalt üle vaatama ning ühtlustama.

«Hetkeseisuga jääb mulje, et võrdõigusvolinikule seadusega antud pädevused on olulisemad kui teised, mida seadus ei võimalda. Kodanikud võivad mõlemal juhul tunda, et tegemist on diskrimineerimisega, aga seadusest tulenevalt on see kellegi teise pädevuses. Vaja on laiemat analüüsi ja määrata konkreetsemalt õiguskantsleri ja võrdõigusvoliniku pädevused: näiteks saab praegu mõlema poole pöörduda vanusest tingitud õiguste riivega,» ütles ta. «Ühtlustamisega väheneks bürokraatia koormus ning diskrimineerimise tunnused muutuksid täpsemaks, eristades ühtlasi ametkondade vahelised pädevused ja tööülesanded,» lisas Hanimägi.