Riigi eriplaneeringut tuuleenergias ei tule. Keldo: see tooks kaasa topelt töö ja ressursi kulutamise

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Foto: Arvo Meeks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas selle aasta veebruaris, et alustab riigi eriplaneeringute võimaluste analüüsimist, ent nüüd on jõudnud selles negatiivsele tulemusele ja lõpetanud selle. See oli üks viise, kuidas oleks Eesti saavutanud 2030. aastaks seatud taastuvenergia tootmise ja vastustamise eesmärgid. 

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) ütles Postimehele, et eriplaneeringu võimalusi ollakse ministeeriumis kaardistatud ja eri osapooltega on arutatud võimalusi ja piiranguid tuuleparkide keskseks planeerimiseks riigi eriplaneeringu kaudu. Tulemusena jõuti järeldusele, et see ei ole praegu mõistlik, kuna sellega kaasneks näiteks senise töö dubleerimine. «Üle Eesti on praeguseks algatatud 40+ tuuleparkide planeeringut, kõik kohaliku omavalitsuse tasandil. Paljudes on kohustused juba võetud ja töö käib. Riigi eriplaneeringu algatamine praegu tooks kaasa topelt töö ja ressursi kulutamise,» selgitas Keldi. 

Teiseks on selle eriplaneeringu puhul kohalike omavalitsuste autonoomia võimalik riive, kuna põhiseaduse kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. «Ruumiline planeerimine oma territooriumil on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja ta on selle elluviimisel autonoomne. Riigi eriplaneeringu puhul aga kohalikel omavalitsustel vetoõigus puudub,» lisas Keldo.  «Riigi eriplaneeringu algatamine ei pruugi anda ajalist võitu, kuna protsessi tuleks alustada nullist.»