«See arenes nii, et mina ega keegi teine ei teadnud» – Eesti mehi oodatakse elu­päästvale sõeluuringule

Türil elaval Peeter Pääril avastati kõhuaordi aneurüsm viie aasta eest – täna tõdeb ta, et saab elada täisväärtuslikku elu ainult tänu arstide heale tööle. Foto: Dmitri Kotjuh

Igal aastal haigestub Eestis 400–700 inimest kõhuaordi aneurüsmi, mis tähendab, et kõhu suurim veresoon laieneb ja selle lõhkemise korral ulatub suremus 90 protsendini.

Viis aastat tagasi avastati Järvamaal Türi linnas elaval 75-aastasel Peeter Pääril ootamatult kõhu­aordi aneurüsm – seisund, kus keha suurim veresoon ehk aort hakkab kõhu piirkonnas laienema. Aneurüsm tekib siis, kui muidu alla 2,5-sentimeetrise läbimõõduga aort on laienenud lisaks üle kolme sentimeetri. Pääri sõnul tal kaebusi, mis võinuks aneurüsmile viidata, polnud. Paraku tekib ja arenebki aneurüsm sümptomiteta. Mõnikord võib sellele viidata vaid tuikav tunne naba lähedal või siis valu kõhu- ja seljapiirkonnas. «Minul ei olnud sedagi ja nii see aort seal tasapisi areneski, ilma et mina või keegi teine teadnud oleks. Midagi ei olnud justkui valesti – olen terve elu sporti teinud ja üle ma ka millegagi ei pingutanud,» rääkis ta.

Edasiste uuringute käigus tuli aga välja, et probleem on aordis – mis siis, et jalad vaevasid mind palju enam. Kõik tuli nagu välk selgest taevast.

Kõhuaordi aneurüsm​i põdenud Peeter Päär