Rohetiiger näitas hambaid: metsatööstuse utoopilised nõudmised visati teekaardilt välja

Rohetiigri maakasutuse teekaardi peatoimetaja, riigikogu liige Mait Klaassen näitas õuna sektoriteks lõigates sümboolselt loodusressursside piiratust – kui väiksel osal tervest maakerast saab metsa kasvatada ja põldudel inimestele toitu kasvatada. Foto: Eero Vabamägi

Vastvalminud Rohetiigri maakasutuse teekaardi ehk riigijuhtidele mõeldud soovituste kogu esitlusel läks naginaks teekaardilt välja visatud metsatöösturite utoopiliste soovide pärast.

Teadlaste, metsaomanike, põllumeeste, ettevõtjate ja ekspertide koostöös valminud maakasutuse teekaart aastani 2040 on argumenteeritud soovituste kogumik Eesti loodusvarade säästlikuks kasutamiseks majandust edasi viivalt.

«Tahaks väga loota, et kui oleme kirja pannud nii ettevõtjate kui looduskaitsjate poole pealt kõik mõtted, mis võiks teha, et nii inimene kui loodus omavahel kokku sobiks ja et ka areng toimuks, saame lõpuks lahti üksteise süüdistamisest,» avaldas 16. juunil peetud teekaardi esitlusel lootust selle peatoimetaja, riigikogu liige Mait Klaassen (RE). «Peaksime küsimusi nii lahendama, et hundid oleksid söönud ja lambad terved. Et me vaataksime mõlemas suunas lahke pilguga, mitte ei põrnitseks üksteist, sest me kõik oleme ühe ja sama Eesti pinna peal.»