/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
- Konkurentsiamet tervitab tulemust, kuid nendib, et rakendamine muutub keerulisemaks ja kulukamaks.
Riigikogus läbis kolmanda lugemise valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse kehtiva õiguse struktuure kasutades üle Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumiste menetluskorda korrastav direktiiv.
Konkurentsiseadus võeti vastu 66 häälega vastu. Sellele oli vastu 15 saadikut ja hääletusel ei osalenud 6 saadikut.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) sõnul on seaduse vastuvõtmine oluline õiguspoliitiline verstapost.
«See seadus tähendab paremat kaitset nii tarbijale kui väiksemale ettevõtjale. Jah, arutelud olid keerulised ja vaidlusterohked – aga just seetõttu on eriti oluline, et lõpptulemus toetab läbipaistvust, õigusselgust ja tugevat õigusriiki. Eesti vajab toimivat konkurentsi, mitte lihtsalt lihtsamat karistamist,» ütles Pakosta.
Seadusemuudatused annavad konkurentsiametile mitmeid täiendavaid võimalusi turul ausa konkurentsi järele valvamiseks ning laiad volitused suunata ettevõtjaid äri ajama ausa konkurentsi reegleid arvestades. See aitab vähendada monopolide mõju ja soodustab väiksemate ettevõtjate ligipääsu turule.
Konkurentsirikkumiste eest karistamine toimub väärteomenetluses, kus on Euroopa Liidu nõudeid järgides konkurentsirikkumiste eest võimalik määrata mõjusad rahatrahvid. Karistamise jätmine väärteomenetluse raamistikku aitab tagada õigusselguse ja parema põhiõiguste kaitse. Ka muud EL-i õiguse alusel meie õigusesse üle võetud rahatrahvid on Eesti õigusesse üle võetud just väärtegudena – tegemist on süsteemse ja kooskõlalise õigusarendusega. Sellist lähenemist on toetanud ka paljud Eesti õigusteadlased ja praktikud.
Konkurentsiseaduse muudatuste eesmärk oli leida lahendus, mis sobib Eesti õigussüsteemi põhimõtetega, täites samal ajal Euroopa Liidu konkurentsidirektiivi nõuded. Direktiiv oleks tulnud üle võtta juba 2021. aasta veebruariks.
Keskerakondlane Peeter Ernits kutsus riigikogulasi eelnõud toetama. «Kas me laseme endale pähe istuda? Rahulikult muutuda haletsusväärseteks inimesteks. /.../ 400 000 eurot on meil trahvi juba kaelas jaanuari lõpuga. Kujutage ette, 3000 eurot päevas!» rääkis Ernits saadikutele.
Reformierakondlane Mario Kadastik tõi saadikutele välja, et õiguseksperdid kipuvad Eestis pooleks jagunema eelnõu osas. «Siin on tegelikult olukord, kus me oleme väga konkreetselt soovinud teha konkurentsiolukorda paremaks. Meil on vaja üle võtta see direktiiv. Selleks on erinevaid meetodeid. Meie jaoks on olulised direktiivi sisus olevad elemendid ehk piirideülene konkurentsitingimuste või tõendite ülekantavus, see, et oleks võimalik kiirelt menetleda, et menetlused jõuaksid reaalselt lõpuni. See on meie jaoks olnud oluline,» selgitas Kadastik.
Ta lisas, et minister Pakosta on kinnitanud, et selles eelnõus on kõik need mured arvesse võetud ning kõik asjad on kaetud. «Nüüd on valitud lihtsalt üks nendest kahest teest ja me oleme täna jõudnud sinna lõpp-punkti.»
«Nii et ma arvan, et oleks ratsionaalne, et Reformierakond siin väga selgelt toetab: paneme selle taksomeetri nüüd lõpuks seisma, lõpetame selle igapäevase trahvi maksmise, mis on tõesti 3000 eurot – tänaseks on tiksunud juba pea kolmveerand miljonit eurot trahvi ja see tuleb tegelikult kõige meie jaoks olulise arvelt. See tuleb hariduse, see tuleb julgeoleku arvel,» rõhutas Kadastik ja lisas, et Eesti peab selle trahvi ära maksma.
«Meie toetame, et paneme selle kõik kinni, vaatame selle elluviimist, ja kui tõesti selgub tagantjärgi, et on kohti, mis vajavad parandamist, mingid menetlused, mis vajavad paremini protsesse, konkurentsiametile mingites kohtades hoobasid juurde, siis me saame seda kõike hiljem juurde lisada, kui selgub, et tõesti midagi jäi veel puudu. Aga antud juhul taksomeeter seisma, maksame arve ära ja loodetavasti saame ka oluliselt parema konkurentsiolukorra,» kirjeldas Kadastik.
Sotsiaaldemokraat Jaak Aab rääkis saadikutele, et selle seaduse üle on vaieldud viimastel aastatel päris palju. Ta märkis, et aktuaalseks muutus see siis, kui Euroopa Liit võttis vastu täiendava konkurentsidirektiivi. Lisaks algatati see direktiiv Eesti eesistumise ajal. «Aga ma arvan, et kogu selles küsimuses ei ole tähtis mitte formaalne vastavus konkurentsidirektiivile, vaid just konkurentsijärelevalve, konkurentsireeglitest kinnipidamine, kogu konkurentsiolukord Eesti majanduses, ettevõtluses, turgudel,» selgitas Aab.
Aab rääkis viimasest pooleteisest aastast, kui riigikogu menetluses on olnud kaks sisuliselt täiesti erinevat konkurentsiseaduse eelnõud. «Üks on see, millega me täna siin kolmandal lugemisel kokku puutume. Eelmine oli Kaja Kallase viimase valitsuse algatatud eelnõu,» selgitas Aab.
Ta rõhutas, et sotsisaaldemokraatidel on olnud ja on siiani väga kindel seisukoht: «Oleme veendunud, et õiglane konkurents tagab õiglased hinnad nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele. Eriti oluline on see elutähtsate kaupade ja teenuste puhul, kui vähestel ettevõtetel on valdav turuosa ja võimalik hindu dikteerida.»
Ta lisas, et konkurentsiametil peavad olema korralikud tööriistad seaduste näol ja piisav ressurss oma töö korraldamiseks, et välistada konkurentsirikkumised. Aabi sõnul on Eesti-taolisele väikeriigile olulised konkurentsiõiguse selged reeglid ja nende tõhus rakendamine. Konkurentsireeglite rikkumise kiirem ja parem tuvastamine aitaks tagada õiglase konkurentsi Eesti väikesel turul.
«Eesti avalikkuses ja meedias on olnud tihti juttu sellest, et meil on oluliste kaupade ja teenuste puhul konkurents piiratud ning selle tõttu on nendel kaupadel ja teenustel ebamõistlikult kõrged hinnad. Hinnaanalüüsid näitavad, et need on kõrgemad nii Baltimaade võrdluses, aga tihti ka võrdluses rikaste Põhjamaadega. Samas on turgu valdavatel ettevõtetel ebamõistlikult suured kasumid, eriti arvestades meie väikest turumahtu,» kirjeldas Aab olukorda. Saadiku sõnul on just selle tõttu vajab just Eesti tõhusat konkurentsijärelevalvet ja konkurentsireeglite rikkumise tuvastamist.
Tema sõnul praegune eelnõu vastab tegelikult väga paljus monopoolsete ettevõtjate huvidele, et konkurents oleks piiratud ja nemad oma turgudel saaks endiselt dikteerida hindu, millest kaotavad nii tarbijad kui ka ettevõtjad. «Õiglase konkurentsi peab tagama riik. Selleks peab riik kehtestama selged reeglid ja tõhusa konkurentsijärelevalve. Seadusega tuleb anda Konkurentsiametile paremad tööriistad ja eelarvega piisavad ressursid,» rõhutas Aab.