Tallinna ülikoolis valminud rahvusvaheline meediamonitooring näitas, et Eesti meedia käsitleb vähemusi sageli negatiivses toonis ja annab vähemuste esindajatele harva sõna.
Vähemustest kirjutatakse sageli negatiivsetel või kurioossetel asjaoludel
3. mai 2012, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituut ja kommunikatsiooni instituut kogusid rahvusvahelise meediamonitooringu «Teiste Sõnadega» käigus infot kaheksa Eesti vähemuse kohta: venelaste, romade, juutide, moslemite, mustanahaliste, asiaatide, seksuaalvähemuste ning puuetega inimeste kohta.
Analüüsiti artikleid, mis olid avaldatud päevalehtedes ja portaalis Delfi möödunud aasta juulist käesoleva aasta märtsi keskpaigani.
«Uuringust selgus, et ehkki vähemusi kirjeldatakse meedias üldiselt neutraalses toonis, siis kirjutatakse neist sageli negatiivsetel või kurioossetel puhkudel ning tõstetakse esile nendega seostatud negatiivseid omadusi,» ütles projekti Eesti koordinaator, Tallinna ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik.
«Kõigest vähem kui kümnendikus vähemustest kirjutatud artiklitest leiab ka vähemuse esindaja enda kommentaari. Mõnede ka Eestis esindatud vähemusgruppide kohta saame infot peamiselt välismeediast tõlgitud artiklitest.»
Eriti ilmne see tendents moslemite, mustanahaliste ja asiaatide puhul, kus enamus nende kohta avaldatud artiklitest on pärit välismeediast. Eesti päritolu uudiseid on kõige rohkem puuetega inimeste, romade ja venelaste kohta.
Kõige rohkem negatiivseid artikleid kirjutati moslemitest, mustanahalistest ja romadest. Kõige neutraalsemad olid artiklid juutidest. Seksuaalvähemustest kirjutatud artiklite puhul oli kõige suurem polariseerumine - neist kirjutati palju positiivseid artikleid, samuti ka negatiivseid. Pigem on vähemuste seisukohad avaldatud refereeringutena välismeediast, mis on stereotüüpe võimendanud.
Moslemitest kirjutatud artiklid olid enamasti välisuudised, kus põhiliseks teemaks vägivald, rünnakud, julgeolek, harvem kultuur, perekond, toit. Palju oli ka vastandamist kristlastele, ameeriklastele, ilmalikule elule. Ka mustanahaliste puhul on suur hulk kajastusest välisuudistena, teemadeks sport ja krimi.
Puuetega inimesi on meedias kajastatud ennekõike kui sotsiaalmajanduslikku rühma. Tonaalsust kujundavad haletsev suhtumine, kriitika puuetega inimestega mittearvestavate lahenduste suunal ning positiivsed lood edasipüüdlikest inimestest ning erinevatest tänamis-, autasustamisüritustest.
Seksuaalvähemustest kirjutatud artiklites keskendutakse küllalt palju Eesti kontekstile, tausta loovad tugevalt eri kampaaniad ning samasooliste kooselu reguleeriv seadusandlus. Võrreldes teiste vähemustega on palju arvamusartikleid ja portreelugusid.
Venekeelse vähemuse kohta kirjutatud artiklite monitooringus andsid suuresti tooni neid maininud spordi- ja välisuudised, ehkki võrreldes teiste vähemustega oli absoluutarvudes venekeelse vähemuse teemalist debatti kõige rohkem. Põhiliseks teemaks lõimumine, alateemadeks haridus, keeleoskus, ajalookäsitlus.
Projekti eesmärgiks on fikseerida ning analüüsida vähemuste kujutamist kuue Euroopa Liidu riigi - Itaalia, Prantsusmaa, Portugali, Hispaania, Eesti ja Rumeenia - massimeedias ning pakkuda välja võimalusi ületamaks vähemustega seotud eelarvamusi.