Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis imepisikeste akude arendamisega tegeleva noore teadlase Vahur Zadini sõnul oodatakse praegu läbimurret Li-Air ehk liitium-õhk-akult, millega auto sõidaks 550–700 kilomeetrit.
Liitium-õhk-akud lubaksid autodele palju pikemat sõitu
6. mai 2012, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zadin ütles, et seni kasutatakse elektriautodes näiteks Li-Ion- (liitium-ioon) ja Ni-Mh- (nikkel-metallhüdriid-)akusid. Positiivse sõnumina on akud läinud odavamaks. Nii on varasemates mobiiltelefonides kasutatud Ni-Mh-akusid kallim toota kui Li-Ion-akusid. Tõelise elektriautoajastu algust tõotavad Li-Air-akud peaks tulema tema andmetel omakorda odavamad Li-Ion-akudest.
Li-Air-akuga saavutatav 550–700 -kilomeetrine sõiduulatus võiks tuua Zadini kinnitusel elektriautod massikäibesse. «Sellistele akudele vaadatakse praegu suurte lootustega,» lausus ta. «Aga nende akude väljatöötamine käib praegu pigem laboris eksperimentaalse töö tasemel.»
Li-Air-akude massikasutusse jõudmiseni võib kuluda veel aastaid, hoolimata sellest et tõsist tööd selleks on tehtud kümmekond aastat.
Akunduse rakendusuuringutega tegelevad üle maailma tuhanded teadlased. «See on väga populaarne teema, mis läheb korda paljudele,» ütles Zadin.
Võtame kas või nutitelefonid, mis kurnavad aku palju kiiremini läbi kui tavalised telefonid – jälle on akutehnoloogia jäänud ajale jalgu. Lahenduseks oleksid uued ja paremad akumaterjalid.
Elektriautod on Zadini hinnangul praegusel kujul mänguasjad, mis kõlbavad kasutamiseks ainult linnas kodu ja töö vahel. «Eestlasele on vaja ikka sellist autot, millega saab sõita maale vanaema juurde või Tallinnast Tartusse,» sõnas ta.
Läinud sajandi algul olid USAs olemas ka akuvahetuspunktid. Ühe alternatiivina akude laadimisele loodavad teadlased, et tulevikus saab tühja aku vahetada bensiinijaamades kiiresti laetud aku vastu.
Zadin ise osaleb rahvusvahelises uurimistöös eesmärgiga töötada välja imetillukesi akusid, mille toitel võiks moodne meditsiiniaparatuur liikuda mööda inimorganismi või siis saaks kärbsesarnased ja -suurused mikrorobotid tegeleda näiteks luuretöö või maavärina ohvrite leidmisega varemete vahelt.
«Li-Ion-akud on üsna tõhusad energiaallikad kaasaskantavatele seadmetele ja seal probleeme polegi, aga hädad tekivad siis, kui aku peab olema kuupmillimeetri suurune või veel väiksem,» selgitas teadlane. «Siis pole tavaline Li-Ion-aku enam tõhus.»